Õiguskantsler pöördus riigikohtusse

“Ehkki riigikogu toetas eelmisel aastal minu ettepanekut, kehtivad apteekide asutamise piirangud jätkuvalt, kahjustades konkurentsi ja jättes oma õigustuseks seatud rahvatervise eesmärgid tagamata,” ütles õiguskantsler Indrek Teder.

Eelmise aasta septembris tegi õiguskantsler riigikogule ettepaneku muuta ravimiseaduses uute apteekide asutamispiiranguid, sest need on tema hinnangul vastuolus põhiseadusega. Ehkki riigikogu suur saal toetas Tederi ettepanekut, on sotsiaalkomisjon tellinud raporti, mis valmib alles märtsis.

Tederi sõnul on riigikogu sotsiaalkomisjon eelistanud asja uurida ja analüüsida, kuid mõistlikku ajagraafikut pole talle esitatud.

“Vastasel juhul ma riigikohtusse ei pöörduks. Teema olnud aastaid üleval, seda on korduvalt ja korduvalt tõstatatud ning see on kogu aeg hääbunud,” ütles Teder.

Töötab algsele eesmärgile hoopis vastu. Tederi sõnul ei toimi apteegipiirangud eesmärgipäraselt ning on hakanud oma algsetele eesmärkidele hoopis vastu töötama, kahjustades eelkõige tarbija huve ning takistades rahvatervise edendamist.

“Ekslikult on asutamispiirangutes nähtud riigile odavat vahendit, mis peaks justkui tagama maa-apteekide säilimise, kuid tegelikult ei ole piirangute jõustumine taganud apteegiteenuse võrdsemalt üle riigi jaotumist ning samuti pole paranenud ravimite kättesaadavus,” lausus Teder.

Apteekide asutamispiirang on tema hinnangul kinnistanud ravimite jae- ja hulgimüügi alal kahe turuliidri võimu, mis läheb tarbijale ja maksumaksjale kalliks maksma ning ravimite kättesaadavus ja hind on suhteliselt kehvad.

“Ettevõtjatele teenimatu eelisseisundi kindlustamine on vastuolus ausa konkurentsi põhimõttega, mis peaks sõltumata majandusvaldkonnast tagama teenuse pakkumise ja nõudluse tasakaalu ning seeläbi parima kättesaadavuse ja hinna lõpptarbija jaoks,” selgitas Teder.

Piirang kahjustab eelkõige tarbijat. Apteekide asutamise piirangud kindlustavad õiguskantsleri sõnul osa ettevõtjate majanduslikku jätkusuutlikkust, kuid ei teeni seadusandja seatud peamist eesmärki, milleks on rahvatervise edendamine parimal võimalikul viisil.

“Kokkuvõttes kahjustavad piirangud eelkõige tarbijat, kelleni ravimitootjate paremad pakkumised ei jõua, kuna suurtest hulgimüüjatest sõltumatute apteekide osakaal Eestis on suhteliselt marginaalne. Sisuliselt puudub meil eraldiseisev apteekide turg, nagu see on paljudes teistes Euroopa riikides,” lausus Teder.

Illusioon maa-apteekide säilimisest. Tederi sõnul oli apteekide asutamispiirangu seadmine justkui illusiooni tekitamine, et sellega lahendatakse maaapteekide kadumise probleem, kuid tegelikkuses see pole toiminud – apteegid kaovad maal ikka.

“Sisuliselt anti kahele hulgimüüjale eriainuõigus. Kui antakse eriainuõigus, oleks pidanud olema ka kohustused, näiteks teatud territoorium katta apteekide võrgustikuga. Seda polnud. Ilusa loosungi varjus saadi endale väga hea turg,” ütles Teder.

Tsahkna: poliitiline tahe on olemas

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna sõnul on isegi hea, et õiguskantsler riigikohtusse pöördus, sest apteekide asutamispiirangu põhiseadusvastavuse kohta on erinevaid arvamusi. “See annab iseenesest juriidilise selguse, kuid ei mõjuta sotsiaalkomisjoni tööd,” märkis Tsahkna.

Tema sõnul on riigikogu toetanud õiguskantsleri ettepanekut ning nüüd on komisjon ülesanne välja töötada seadusemuudatus.

“Poliitiline tahe on olemas,” kinnitas ta. Tsahkna sõnul võib Tederiga nõustuda, et seadusesätte kehtivuse ajal on maal apteekide arv vähenenud ning sellisel kujul pole seadus sajaprotsendiliselt eesmärki täitnud.

Tema sõnul on komisjoni ülesanne välja töötada konkreetne seadusemuudatus, mil määral oleksid piirangud õigustatud ning millisel kujul kehtestatud, et apteegiteenus oleks kättesaadav ja kvaliteetne.

“Kuna tegu pole väga lihtsa teemaga, siis kiirustades midagi sätestada ja pärast uuesti  muutma hakata pole mõtet,” ütles Tsahkna.

 

Tasub teada

Apteekide asutamispiirang 

Ravimiseaduses on 2006. aastast piirang, et 3000 elaniku kohta võib olla üks apteek. Maapiirkondades, kus on juba apteek, uut apteeki seetõttu kõrvale teha ei saa.Algne eesmärk oli tagada ravimite kättesaadavus maapiirkondades. Tegelikkuses pole aga seadus toiminud – maapiirkondades on apteekide arv vähenenud ning neid ei asutata sinna, kus äri pole kasumlik.Teravalt kritiseerinud on piirangut nii konkurentsiamet kui möödunud aastal ka riigikontroll, kuid siiani pole poliitikud seadust muutnud.sotsiaalministri ettepanekul oli piirangute kaotamine riigikogus arutusel 2010. aastal, kuid miskipärast jättis sotsiaalkomisjon selle eelnõust välja. Samal aastal valmis riigikogu õigus- ja analüüsiosakonnal selle kohta põhjalik analüüs.Eelmisel aastal esitas õiguskantsler riigikogule apteegipiirangute kaotamise ettepaneku, mis leidis 38 poolthäälega ka toetust.sotsiaalkomisjon otsustas aga novembris taas tellida raporti, mis aitaks apteekide asutamispiirangu kaotamise puhul tagada apteegiteenuse kvaliteetne ja jätkusuutlik kättesaadavus. Raport peaks valmima märtsis.Äripäev kirjutas eelmise aasta kevadel, kuidas apteekide asutamispiirang takistab konkurentsi ja apteekide asutamist. Apteekide asutamisõigused jagatakse liisuheitmise teel ning see on viinud absurdse olukorrani, kus apteegiketid on asutanud sadu riiulifirmasid, et suurendada asutamisõiguse võidu võimalust.

Allikas: äripäev

 

Kommentaar

Tederi analüüs on poolik

Kristiina Sepp, Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liigeÕiguskantsler eiras parlamendi ja osapoolte soovi arutada valdkonna arengut terviklikult ja otsustas küsimusele erapoolikult ja agressiivselt läheneda.Oleme korduvalt pööranud avalikkuse tähelepanu tõsiasjale, et õiguskantsler ei ole oma apteegikorralduse analüüsides olnud teadmistepõhine, tasakaalukas ega erapooletu. Ignoreeritud on kõiki allikaid, mis õiguskantsleri lähenemist ei toeta.Tulenevalt apteekrite arvu piiratusest on teiste riikide kogemus selgelt näidanud, et asutamispiirangute kaotamise tagajärjeks on ravimite hinna tõus, apteekide kuhjumine linna, maa-apteekide arvu kiire vähenemine ja teenuse kvaliteedi üldine langus.