OMX Baltic−0,15261,31
OMX Riga0,63875,04
OMX Tallinn−0,021 696,48
OMX Vilnius0,31988,91
S&P 500−1,735 408,42
DOW 30−1,0140 345,41
Nasdaq −2,5516 690,83
FTSE 1000,668 235,13
Nikkei 225−0,4836 215,75
CMC Crypto 2000,000,00
USD/EUR0,000,91
GBP/EUR0,001,18
EUR/RUB0,00100,24

OMX Baltic−0,15261,31
OMX Riga0,63875,04
OMX Tallinn−0,021 696,48
OMX Vilnius0,31988,91
S&P 500−1,735 408,42
DOW 30−1,0140 345,41
Nasdaq −2,5516 690,83
FTSE 1000,668 235,13
Nikkei 225−0,4836 215,75
CMC Crypto 2000,000,00
USD/EUR0,000,91
GBP/EUR0,001,18
EUR/RUB0,00100,24

14.01.13, 12:39

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Loomemajandus kasvas Eestis ka masu ajal

Loomevaldkonnas tegutsevate ettevõtete arv on kümne aasta jooksul Eestis enam kui kahekordistunud ning kasvu võis täheldada ka majanduskriisi tingimustes.

Indrek KaldITuudised.ee juht

Kui 2000. aastal oli kultuurisektori üksusi Eestis 3200, siis aastal 2010 7700, mis tähendab, et kümnendi jooksul kasvas kultuurisektori ettevõtete ja organisatsioonide arv üle kahe korra, selgub statistikaameti kogumikust "Loomemajanduse näitajad".

Kümne aasta jooksul suurenes ettevõtete ja organisatsioonide arv kõigis kultuurisektori valdkondades. Kõige kiiremini kasvas visuaalse kunstiga tegelejate arv – 2010. aastaks lausa 68 korda, 1700 üksuseni. Järgnevad esituskunstid seitsmekordse kasvuga ning trükisõnaüksused 2,2kordse kasvuga. Kõige vähem suurenes käsitööga tegelevate üksuste arv – 90st 130-ni.

"Need arvud näitavad, et teadlikkus loomemajandusest on kasvanud ning seni peamiselt üksi ja vabakutselistena tegutsenud loomeinimesed on julgemalt asunud ettevõtluses kätt proovima. Sellele trendile on kindlasti kaasa aidanud ka loodud tugistruktuuride olemasolu," rääkis Loov Eesti tegevjuht Eva Leemet.

Kogumikust nähtub, et kultuurisektori üksuste osatähtsus kogumajanduses oli kümnendil keskmiselt 6,1% ning aastal 2010 lausa 8,3%. Kui 2001. aastal oli kultuuriettevõtete osatähtsus ettevõtete koguarvus 4,3%, siis 2010. aastal 4,7%.

Kultuurisektor on väike ja väga vastuvõtlik väliskeskkonna mõjudele, mis tekitavad tihtipeale suuremaid kõikumisi kui teistes sektorites, kuid samal ajal on kultuurisektor ka agar oma positsiooni taastama. Majanduskriisi ajal toimunud muutused, nagu liikumine välisturgudele, on pikemas perspektiivis kahtlemata hea eeldus uueks kasvuks.

Kogumik tutvustab esmakordselt ühtset Euroopa kultuuristatistika raamistikku ESSnet Culture, mis võimaldab võrreldavat statistikat koguda ja vaadelda ka kultuurivaldkondade loomisetsükli erinevaid funktsioone.

"See raamistik on edaspidi aluseks üleuroopalise võrreldava kultuuristatistika tegemisel. Eestil on pioneerina võimalus esitleda selle metoodika põhjal koostatud esimesi loomemajandusettevõtete ja kultuuritööhõive aegridu aastate 2000–10 kohta," rääkis kogumiku koostaja Kutt Kommel statistikaametist.

Eva Leemeti sõnul väärtustab Loov Eesti kõrgelt, et Euroopa Liidu tasandil on jõutud kultuuristatistika ühtlustamiseni. "Äramärkimist väärib, et Eesti oli loomemajanduse statistika töörühma eestvedaja. Kümnendit kokku võttev statistiline andmebaas võimaldab laialdast andmete tõlgendamist nii kõikidele valdkonnas tegutsejatele, kui ka otsustajatele," lisas ta.

Indrek Kald

Seotud lood

Sisuturundus

02.09.24, 14:25

Paljudel tööstus- ja laohoonetel jätkuvalt tuleohutusülevaatus tegemata: Forus on ettevõtetele oluliseks partneriks

Suurel osal tuleohutusülevaatuse kohuslastest on jätkuvalt ülevaatus tegemata. Päästeamet on viimasel ajal saatnud ettevõtetele hoiatusteateid. Foruse praktika näitab, et tihti pole ettevõtete juhid ja hoone haldjad kursis, millised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud ning mis regulaarsusega tuleb seadmeid kontrollida. Valdavalt on murekohad objektidel sarnased.