EHITUS. Mureks erialahariduse puudumine

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitlusest selgus, et 48% ehitusettevõtetest tunneb puudust tööjõust, samas 50% sektoris hõivatud ehitustöölistest on erialase hariduseta.

Vastav haridus on olemas enamasti elektrikel ja keevitajatel, neile järgnevad müürsepad ja liikurmasinajuhid, suuremates ettevõtetes töötavad ventilatsioonilukksepad ning betoonkonstruktsioonide ehitajad. Viimistlejatest ja ehituspuuseppadest on erialane haridus vähem kui pooltel.

Seejuures on väiksemates ettevõtetes kõigil ametialadel, v.a plekksepad, enam kui pooltel töötajatel erialane haridus. Plekkseppi haridussüsteemis otseselt ette ei valmistata ja nende erialane ettevalmistus osutus küsitluse andmeil samamoodi väheseks nagu ka keskkonnatehnika lukkseppadel, mõlema puhul märgiti erialase hariduse olemasolu alla 40%.

Alad, kus haridussüsteemis piisavalt väljaõpet ei anta, on ka katuse- ja fassaaditööd. Osa töölistest, kelle konkreetset eriala vastajad ei märkinud, võivad olla ka üldehitusalase ettevalmistusega.

Kõrgharidusega spetsialistide seis parem üldehituses. Kõrgharidust eeldavatest ametitest (insener-tehniline personal) on üldehituse oma paremini asjakohase haridusega kui tehnosüsteemide ala insener-tehnilised töötajad. Üldehituse insener-tehnilisest personalist oli erialaharidus 83%, tehnosüsteemide alal 63%. Paljudel tehnosüsteemide insener-tehnilisest personalist on üldehituslik kõrgharidus. Teedeehituse tulemus ei ole kogu valdkonna suhtes representatiivne.

Küsitlustulemused näitavad, nagu oleks nii suurte kui ka väikeste ettevõtete töölistel mõnevõrra parem erialaharidus kui keskmise suurusega ettevõtete töölistel. Selle mulje põhjus on keskmistes ettevõtetes töötavate ehituspuuseppade, ventilatsioonilukkseppade ja betoonkonstruktsioonide ehitajate keskmisest veidi halvem erialahariduse tase.

Väikeettevõtete töötajate kvalifikatsioon ei ole keskmistega võrreldes enamasti halvem.

Viie aasta tagusega võrreldes vähe muutusi. Võrreldes 2007. aasta küsitluse tulemustega on olukord paranenud ventilatsioonilukkseppade, betoonkonstruktsioonide ehitajate ja müürseppade puhul. Ka plekkseppade erialane ettevalmistus näib olevat paranenud, kuigi spetsiaalselt neid Eestis ette ei valmistata. Väikest halvenemist näitas erialaharidusega viimistlejate, keskkonnatehnika lukkseppade ja liikurmasinajuhtide osakaal.

Üldehitusega tegeleva insener-tehnilise personali haridustase oli paranenud, tehnosüsteemide alal aga mitte.

Teedeehitus jäi küsitluses otsese vaatluse alt välja, kuid ettevõtetel, kus sellega ka tegeldi, oli olukord pigem paranenud.

Uuringu koostajad leidsid, et ehitusharidusega tööjõu taastootmiseks tuleks oluliselt suurendada vastuvõttu kutseõppesse. Kutseõppeasutuste ehituserialade lõpetanutest tervelt 36% ei asu erialasele tööle. Oluline mõjur on ka oskustööliste väljaränne kõrgema palgatasemega lähiriikidesse (Soome, Norra jm). Tulemuseks järjest teravam erialase tööjõu puudujääk Eesti ehitusettevõtetes.

Küsitlus korraldati eelmise aasta aprillis, elektrooniliselt saadeti küsimustik 200 ehitusettevõttele, vastas 75. Vastanud ettevõtetes oli kokku 3124 töötajat.