Võlalae risk

Võlalae teema on tõmbamas tähelepanu. USA rahandusminister Timothy Geithner saatis esmaspäeval kirja kongressi enamuse liidrile John A. Boehnerile, kus ta selgitas nagu lasteaialastele, miks on halb, kui USA ei otsustada kiiremas korras võlalae tõstmist. Mõned USA kongressi enamusse kuuluvad vabariiklased näivad kauplevat maksutõusude ja eelarvekärbete üle, ähvardades kasutada USA ajutist maksejõuetust vahendina oma eesmärkide saavutamiseks.

Geithner kirjutas, et ajutiste meetmete mõju, mida riigikassa on ette võtnud, et vältida USA maksejõuetust, peaks end ammendama millalgi veebruari keskpaigast kuni märtsi alguseni. “Seetõttu peab Kongress tegutsema varakult ja suurendama võlalage, et vältida USA maksejõuetuse riski ja maksete katkestusi,” kirjutas ta.

“Kui erakordsed meetmed lõpevad ilma laenulimiidi tõstmiseta, on riigikassa jäetud valitsust rahastama vaid rahaga, mis meil on igal konkreetsel päeval,” seisis ministri kirjas. “Nagu te teate, ei ole meil adekvaatselt raha, et täita mis tahes märkimisväärse aja jooksul olemasolevaid kohustusi, sest valitsus tegutseb eelarve puudujäägiga.” Ta tuletas meelde, et võlalimiidi suurendamine ei suurenda valitsuse kulutusi, see vaid lubab tehniliselt riigikassal maksta Kongressis eelnevalt heaks kiidetud kohustusi.

Eelarve puudujääki ei saa kärpida võlalae vormis. Selleks on eelarveläbirääkimised, millega suurejooneliselt joosti taas ummikusse detsembri lõpus, lükates kõnelusi edasi. Eelmiste kõneluste tulemus oli see, et jaanuaris automaatselt kokkuleppeta jõustuma pidanud maksutõusudest ja kulude kärbetest jõustus vähe.

“Kokkulepe ei saavutanud absoluutselt mitte midagi, et peatada meeletut kulutamist või tekitada täiendavat maksutulu, mis oleks pidanud piirama eelarvepuudujääki,” kirjutas Vultes Investment Managementi portfellinõustaja Grant Williams.

“Ajutine lahendus ei teinud midagi USA eelarve alusprobleemide lahendamiseks,” kirjutas Economist. Mitte midagi ei tehtud jätkusuutmatu heaoluühiskonna pensioni- ja tervishoiukulutuste kontrollimiseks, samuti ei liigutatud lillegi USA ülikeeruka maksuseadustiku ratsionaalsemaks muutmiseks ning virtuaalselt mitte vähimatki, et sulgeda USA suurt strukturaalset eelarvepuudujääki.

“See oli armetu läbikukkumine,” kirjutas kahekuuliste eelmiste kõneluste kohta Economist. Lõplik kokkulepe tõstis vähem maksutulu, kui oli vabariiklaste kongressi spiiker John Boehner kord läbirääkimistel lubanud ega sisaldanud mitte midagi heaoluühiskonna reformide kärbetest, milleks oli valmis president Barack Obama.

“USA demokraadid ja vabariiklased on tõestanud end sama võimetute suurte kokkulepete sõlmijatena nagu eurooplased. Mõlemaid veavad kummagi partei ekstremistid ning liigselt ollakse fokuseeritud teiselt poolelt järeleandmiste saavutamisele, selle asemel et töötada jätkusuutliku riigi eelarvetuleviku kindlustamiseks,” kirjutas Economist.

Appi Reagani tsitaadid. Geithner hoiatas, et USA maksejõuetus suurendaks võlakulusid, hävitaks majanduskasvu ja seetõttu mitte ei vähendaks tulevasi eelarvepuudujääke, vaid suurendaks neid. Ta võttis kirjas appi president Ronald Reagani tsitaadi 1987. aastal peetud kõnest olukorrast riigis. “Kahjuks viib meid Kongress järjekindlalt maksejõuetuse äärele, enne kui kohtutakse vastutustundega. Tulega mängimine ohustab valitsuse võlakirjade omanikke ja neid, kes sõltuvad sotsiaalkindlustusest ja veteranide pensionitest. Intressimäärad lendaksid taevasse. Finantsturgudel leiaks aset ebastabiilsus ja eelarvepuudujääk kasvaks. USA-l on eriline vastutus enda ja maailma ees, täites kohustusi. USA on teeninud ära reputatsiooni, olles usaldusväärne ja usutav – kaks asja, mis eristavad meid muust maailmast,” ütles Reagan 1987. aastal.

Idee meeldib, tegutsemine mitte. USA ajaleht StarTribune võttis väga kenasti kokku, et ameeriklastele meeldib abstraktselt valitsuse kulutuste vähendamise idee. Nende toetus kaob, kui jutuks tulevad konkreetsed kärbitavad programmid. Kell tiksub 1. märtsi tähtaja suunas, kui jõustuvad täieulatuslikult kulutuste kärped, kui mõlemad parteid jätkavad ebamõistlikult.

President Obama survestas esmaspäeval Kongressi. “Ameerika ei saa endale lubada debatti Kongressiga, kas USA peaks või ei peaks juba esitatud arveid maksma,” ütles Obama.

Usalduse kadumisel hakkavad intressid kerkima

Jim Grants Grant Interest Observerist selgitas CNBCis esinedes, miks on võlalagi oluline. Kunagi põhines USA rahandussüsteem kullal. Dollareid ei saanud trükkida juurde ilma kullata, mis piiras oluliselt poliitikute kulutamishimu. Teine asi, mis kärbiks valitsuse kulutamislusti, on kõrged intressimäärad, mis piiraksid valitsuse võimet teenindada võlakoormust.“Kuid intressimäärad on madalad,” ütles ta. “Seetõttu ongi poliitikute endi kehtestatud tehniline piirang kulutamisele võlalae näol.”“Ma ei kujuta ette, kus oleksid rahaturu intressimäärad võlalae probleemide korral,” ütles Grants. Ta lisas, et ei tea, millal võivad intressimäärad hakata tõusma. “See võib juhtuda iga hetk. Ja selle põhjustaja oleks see, et turud jõuavad järeldusele, et USA ei suuda enam oma arveid tasuda. Valuuta baseerub usaldusel.”