KUIDAS koostada aruannet?

Raamatupidamise Toimkonna juhendite (RTJ) muudatused vastavad väike- ja keskmise suurusega ettevõtete rahvusvahelisele finantsaruandluse standardile. Rödl & Partneri vandeaudiitor Mart Nõmper selgitas, et alustati küll Euroopa standardi ümberkirjutamist RTJile, aga lõpuks valmis ikkagi oma, Eesti variant, sest materjali läbi töötades võeti arvesse Eesti ettevõtete soove.

RTJ rakendamine on mugavam väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele, kellel pole vaja koostada täismahus rahvusvahelise finantsaruandluse standarditele vastavaid aruandeid.

Kuigi väike- ja keskmise suurusega ettevõtete rahvusvaheline finantsaruandluse standard on välja antud 2009. aasta juulis, ei ole see kohustuslik Eurooa Liidus ega Eestis. Nii ei ole ka kohustust võtta 2011. ja 2012. aasta aastaaruannete koostamisel aluseks uusi Raamatupidamise Toimkonna juhendeid. Küll tuleb see kohustusena alates 2013. aasta aruandeperioodist.

Nõmper ütles, et see on sujuv ja sunnitud üleminek – esialgu kirjutatakse RTJ ringi rahvusvahelise finantsaruandluse standardi baasile ja rakendust leiavad kõik viimase lihtsustused. Kehtivaid RTJe muudetakse esimesel etapil nii vähe kui võimalik, et muudatustest arusaamine oleks võimalikult lihtne.

Muudatusi tehakse rahvusvahelises väike- ja keskmise suurusega ettevõtete aruandluse standardis iga kolme aasta järel, mis on võrreldes ­Euroopa Komisjoni vastu võetud rahvusvahelise finantsaruandluse standardi iga-aastaste muudatusega tublisti vähem. Esimene on ka mahult oluliselt väiksem: 231 lehekülge võrreldes teise pea 4000 leheküljega.

Kokkuvõte muudatustest RTJides on tehtud Äripäeva uudisteveebi raamatupidaja.ee seminaril “Mis muutub raamatupidaja töös aastal 2013?”, kus ettekandega esines Rödl & Partneri vande­audiitor Mart Nõmper.

 

Tasub teada

Mis muutus Raamatupidamise Toimkonna juhendites

1. Aastaaruande koostamise üldpõhimõttedTasakaal infokogumiskulutuste ja infost saadava kasu vahel. Kehtib nt kinnisvara hindamisel või eksperthinnangu puhul. Tulevikus on kinnisvara kajastamine lubatud ainult õiglases väärtuses, aga siis võib loobuda ebamõistlikult kalli ekspertiisi tellimisest.Kadus n-ö kolme tulba reegel algsaldode korrigeerimisel. Peab vaid eraldi märkima, kuidas algsaldosid korrigeeriti.Endiselt lubatud põhjendatud kõrvalekalded reeglitest õige ja õiglase kajastamise saavutamiseks. 

2. Esitusviisi nõudedTäpsustused ja täiendused põhiaruannete kirjetele ainult lisades ja kui see tuleb kasuks informatiivsusele ja loetavusele.Dividendide tasumine lubatud näidata ka äritegevuse rahavoos.Seotud osapool – sisu üle vormi. Oluline kontroll, mitte ainuüksi seotuse fakt. Näiteks, kas firmad on seotud, kui neil on ühine juhatuse liige?

3. Finantsinstrumendidtekkepõhine kajastamine – tehingu ja väärtuspäeva järgi kajastamine on kadunud.Kui laenulepingu tingimusi oluliselt muudetakse (järelejäänud rahavoo nüüdisväärtus muutub üle 10%), eemaldatakse bilansist seni kajastatud finantskohustus ning võetakse arvele uus. Vahe kasumiaruandes kasumi või kahjumina.Sissemakseta asutamiste kajastamine sõltuvalt põhikirjas öeldust. Kui on sissemakse tegemise kuupäev, siis osakapitali reale. Kui on põhikirjas, et ei peagi sissemakset tegema, siis jääb üles sissemaksmata osakapitalina.Kasumite ja kahjumite kajastamine. Äritegevusega seotud finantsinstrumentidelt (nõuded ostjate vastu, kohustused tarnijate ees jne): kajastatakse äritulude ja -kulude seas. Finantseerimis- ja investeerimistegevusega seotud finantsinstrumentidelt (antud ja võetud laenud, investeeringud väärtpaberitesse, jne): kajastatakse väljaspool ärikasumit. Faktooringu kulu kajastamine on nüüd alati finantskulu.

4. VarudLaenukasutuse kulutusi ei arvestata varude soetusmaksumusse. Samas, kes varem on neid sinna arvestanud, ei pea neid aruannetest välja võtma.Lubatud on ka standardhinna, jaehinna ja viimase ostuhinna meetodid, kui nende tulemusena saadud soetusmaksumus on ligilähedane tegelikule.

5. PõhivaraKolmandatelt isikutelt saadud hüvitis materiaalse põhivara objektide eest, mille väärtus on langenud, mis on kadunud või millest on loobutud, kajastatakse kasumiaruandes tuluna siis, kui tekib hüvitisenõue.Tõenäoliselt mittekasutatav (põhi)vara ei ole vara.Kaob ära müügiootel põhivara mõiste – järgmise aasta bilansis enam olla ei tohi.Materiaalne põhivara:Laenukasutuse kulutusi ei arvestata soetusmaksumusse.Varuosa, mis on kasuliku kasutuseaga üle ühe aasta või seotud konkreetse põhivaraga, saab arvele võtta põhivarasse.Kahaneva jäägi meetod ja tootmisühiku amortisatsioonimeetod.Vara kasuliku eluea määramisel tuleb arvesse vara eeldatav kasutamine, lähtuvalt vara oodatavast võimsusest või tootlikkusest, vara oodatav füüsiline kulumine, vara tehniline või moraalne iganemine, mis võib tuleneda näiteks muutustest ettevõtte tooteportfellis ja turunõudluses, juriidilised vm piirangud vara kasutamisele, nt varaga seotud rendilepingute lõppemise tähtajad.Immateriaalne põhivara:kasulik kasutusiga üldjuhul mitte üle 10 aasta.

6. KinnisvarainvesteeringudÜldreeglina õiglases väärtuses (müügikulusid maha ei arvata).Soetusmaksumuse meetod ­ainult erandjuhul ja piiratud ajal.Põhivarast ümberklassifitseerimisel mõju kasumiaruande kaudu. Hinnangu peab kindlasti andma pädev isik.

7. Bioloogiline varaÜldreeglina õiglases väärtuses (miinus müügikulud).Soetusmaksumuse  meetod ­ainult erandjuhul ja piiratud ajal.

8. Eraldised, tingimuslikud kohustused ja varadtöösuhte lõpetamise ja pensionieraldiste kohta detailne regulatsioon.Hüvitisenõuet ei või kajastada eraldisest suuremas summas.Juhul kui ettevõttel on teatud eraldisega seoses õigus nõuda selle hüvitamist kolmandatelt osapooltelt, siis kajastatakse hüvitisenõue bilansis varana ainult juhul, kui selle realiseerumine on praktiliselt kindel.

9. Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamineÜldjuhul lubatud valida kolme meetodi vahel: õiglane väärtus, kapitaliosalus või soetusmaksumus, v.a nende emaettevõtete konsolideerimata aruannetes, kes koostavad konsolideerimata aruandeid lisaks konsolideeritud aruannetele, kajastatakse tütar- ja sidusettevõtted kas soetusmaksumuse või õiglase väärtuse meetodil.Vähemusosaluse saldo võib minna negatiivseks.Osaluse muutuse kajastamise kohta eraldi uus peatükk.Erisätted.

10. Valitsuse abiLubatud senine netomeetod, brutomeetod mitte.Sihtfinantseerimise kajastamine: kui ei kaasne tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna siis, kui see muutub sissenõutavaks. Kui kaasnevad tulevikku suunatud tingimused, kajastatakse tuluna siis, kui tingimused on täidetud.Ei ole enam n-ö tulusse amortiseerimist. Amortiseerimata kohustuse jääk on bilansis kuni lõpuni ja netomeetodi rakendajad, kes lähevad üle uuele reeglile, saavad netovara suurendada juhul, kui amortisatsiooniperiood on pikem kui tingimuse tähtaeg.

11. Mittetulundusühingud ja sihtasutusedLiikmetelt saadavaid tasusid ning annetusi ja toetusi ei kajastata tuluna enne, kui need muutuvad sissenõutavaks ja kui kaasnevad tingimused on täidetud.Sihtotstarbelisi tasusid ühingu liikmetelt (nt korteriühistu liikmete makstavad remonditasud) kajastatakse tuluna siis, kui tasu muutub sissenõutavaks ja tasuga kaasnevad tingimused on täidetud.

12. Lisades avalikustatav informatsioonKui on toimunud muudatusi raamatupidamislikes hinnangutes, avalikustatakse muudatuse põhjus ning muudatuse mõju aruandeperioodi varadele, kohustustele, tuludele ja kuludele.Oluliste eelmiste perioodide vigade avastamisel avalikustatakse ka mõju võrdlusperioodi tulemustele.Kui ettevõtte tegevuse jätkuvuse suhtes on vähemalt 12 kuu jooksul bilansipäevast ebakindlus, siis avalikustatakse aruandes sündmused ja asjaolud, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkusele jätkata, ning juhtkonna plaan nendega tegelemiseks.Avalikustatud info põhjal peab olema arusaadav, et ettevõtte jätkuvõimelisuses on oluline ebakindlus, mistõttu ei pruugi ettevõte olla võimeline normaalse äritegevuse käigus realiseerima varasid ja täitma kohustusi.Saldod seotud osapooltega bilansikuupäeva seisuga ning nende lepingulised tingimused (sh intressimäärad ja info tagatiste kohta).Info seotud osapooltega tehtud tehingute kohta tuleb avalikustada vähemalt kaupade, kinnisvara ja muude varade ning teenuste ostu-müügi, laenude, garantii või tagatise andmise või saamise ning muude tehingute korral.Seotud osapoolte kohta avalikustatav info peab olema esitatud nii, et see oleks kokkuviidav põhiaruannetega.Omakapitali muutused Emiteeritud ja märgitud aktsiate või osade arv ja nominaalväärtus perioodi alguses ja lõpus (aktsialiikide kaupa).Perioodi jooksul emiteeritud aktsiate ja osade arv, nominaalväärtus ja emiteerimisel saadud tasu.Perioodi jooksul tagasi ostetud, müüdud ja tühistatud aktsiate ja osade arv ning bilansiline väärtus.Üldkoosoleku kinnitatud dividendid.Omakapitalis kajastatud reservide kirjeldus ja neis toimunud muutused perioodi jooksul.Muud muutused omakapitalis, juhul kui neid ei ole kirjeldatud omakapitali muutuste aruandes.OmaosalusedKui äriühingust raamatupidamiskohustuslane on majandusaasta kestel omandanud või tagatiseks võtnud oma osi või aktsiaid, siis avalikustatakse omandatud või tagatiseks võetud võõrandatud ning võõrandamata aktsiate või osade arv, nimiväärtus ja osakaal osa- või aktsiakapitalis, aktsiate või osade eest makstud tasu ning nende omandamise või tagatiseks võtmise põhjus.FinantsinstrumendidLaenukohustuste muud olulised tingimused, sh kohustuste puhul nende tagatiseks panditud varade bilansiline maksumus vara rühmade (nt varud, materiaalne põhivara, immateriaalne põhivara, kinnisvarainvesteeringud) kaupa.Kui ettevõte on bilansikuupäeva seisuga rikkunud laenukohustuse tingimusi, avalikustatakse aastaaruandes rikkumise asjaolud ja laenukohustuse bilansiline maksumus.

13. Teenuste kontsessioonikokkuleppedLaenukasutuse kulutusi ei kapitaliseerita varade soetusmaksumusse.

 

Mis on mis

RTJ: Raamatupidamise Toimkonna juhendIFRS: Euroopa Komisjoni kehtestatud rahvusvahelise finantsaruandluse standard. Lubatud avaliku huvi üksustele (pangad, finantsasutused, suurettevõtted).IFRS SME: väike- ja keskmise suurusega ettevõtete rahvusvaheline finantsaruandluse standard. Keelatud avaliku huvi üksustele.

 

Pane tähele

Olulisemad muudatused aastaaruande üldpõhimõtetes

Ümberbaseerumine IFRSilt IFRS SME-le.Ülemineku mõjud kajastatakse üldjuhul tagasiulatuvalt, kui RTJ teisiti ei sätesta või ei saa muutuse mõju eelmistele perioodidele usaldusväärselt määrata. Uued RTJd pole 100% IFRS SMEga kooskõlas.Mõningate võrdlusandmete esitamine vabatahtlik (põhivara, kinnisvarainvesteeringud, eraldised, bioloogiline vara).Kui pole reguleeritud, siis vaadata IFRS SMEd. Kui ka seal pole reguleeritud, siis arvestada analoogiat teiste juhenditega, tava ning põhidefinitsioonide olemust. Tava selgitamiseks võtke äriregistrist sama sektori ettevõtte aruanne.Varasemaid võrdlusandmeid ei pea enam esitama, aga parem on siiski seda teha, et hiljem oleks lihtsam andmeid leida.