Tartu väikefirma uus tsehh toodab Mirka lihvlinte

Tempest avas eile pidulikult lihvlintide tootmistsehhi, kus Mirka suurtest liivapaberirullidest lõigatakse ja liimitakse kokku lihvlinte vastavalt tellija soovidele. Tempesti lihvlintide tarbija on puidutööstus, peamiselt liimkilbi ja mööblitootjad. Seni vahendas Tempest lihvlinte, mis olid toodetud Mirka Soomes asuvas tehases.

“Tänu sellele, et toodame kohapeal, oleme nüüd paindlikumad ning tarneaeg on tunduvalt lühenenud,” ütles Tempesti juht ja ainuomanik Tõnu Roosmäe. “Oleme võimelised tellimuse täitma kahe-kolme päevaga.”

Tempest on KWH Mirkaga koostööd teinud alates 2007. aastast, olles nende toodete esindaja Eestis. Roosmäe kinnitusel tegi KWH Mirka neile poolteist aastat tagasi ettepaneku rajada tootmistsehh ning hakata kohapeal lihvlinte tootma. Tempest soetas selleks neli tuttuut masinat Itaalia firmast Biko. Tsehhi rajamine läks Tempestile maksma ligi 700 000 eurot.

Uus tsehh käivitus eelmise aasta augustis ning praegu töötab tsehh poole võimsusega. Täisvõimsusel suudaks masinapark ühes vahetuses toota üle 300 laia lihvlindi. Üks lihvlint kujutab endas ligi meetri laiust ja 2,7 meetri pikkust ringikujulist liivapaberilinti.

Eesti suurimad kliendid tellivad kuus 400–500 lihvlinti. Tempesti toodangut läheb praegu veidi ka Lätti ning tulevikus lisandub Leedu ning Valgevene.

Linte toodetakse veel paari­kümnes riigis. KWH Mirka on maailmas suuruselt neljas abrassiivtoodete tootja. Mirka tooteid müüakse 94 riigis. Lihvlintide tootmiskohti on firmal maailmas paarikümnes riigis, Eestile lähimad tootmiskohad on Peterburis ja Poolas.

“Riik kui selline ei olegi niivõrd tähtis, vaid tähtis on leida asjalikud inimesed, kes on võimelised tootma sellisel kvaliteetsel tasemel, nagu standardid ette näevad,” vastas Tempesti tsehhi avamisel viibinud KWH Mirka tegevjuht Ralf Karlström küsimusele, miks lihvlintide tootmine Tartusse rajati.

“Tõnu Roosmäe on oma tegevusega näidanud, et nende firma suudab hästi ka neid lihvlinte müüa,” lisas ta.

Karlströmi sõnul ei suutnud nende Soome tehas nii palju lihvlinte toota, kui oli tellimusi, ent laiendamiseks polnud tööjõudu kohapeal võtta. “Põhiprobleem on, et selles regioonis, kus meie tehas Soomes on, pole peaaegu üldse töötust – maksimaalne tööpuudus on seal vaid kaks protsenti,” rääkis Karlström. “Me sõlmisime Tempestiga pikaajalise lepingu, mis andis neile julguse teha tootmisse suur investeering. Nad saavad aastaid rahulikult töötada ega pea kartma, et järgmisel kuul lõpevad tellimused ja töö ära.”

Lihvlintide osatähtsus suureneb. Tempesti põhitegevus on puidutööstusele värvide ja lakkide vahendamine. “Kui praegu moodustab lihvlintide müük viiendiku käibest, siis selle aasta lõpuks tahame lihvlintide osa tõsta kolmandikuni,” lisas Roosmäe.

Tempest teenis 2011. aastal 2,6 miljoni eurose käibe juures 0,5 miljonit eurot kasumit. Võrreldes 2010. aastaga tõusis müügitulu 29 protsenti ja puhaskasum 43 protsenti. Eelmisel aastal oli ettevõtte käive 3,3 miljonit eurot. Tempestis töötab 13 inimest.