KINNISVARA. Kuidas kodu targalt kütta?

Kaugküttega hoonetes elavad inimesed peaksid oma kodud mugavalt soojaks saama ilma ise midagi ette võtmata. Seda muidugi juhul, kui elamu on soojapidav ja tänapäevase­ ­automatiseeritud keskküttesüsteemiga.

Kui seda pole, siis tuleb vahel ka külma tuba kannatada või püüda elamu soojussõlmes küttegraafikut muuta. Vahel see annab tulemusi, kuid alati mitte.

Soojussõlme seadmeid peaksid reguleerima kindlasti vaid selleks volitatud ja asjatundjad inimesed.

Kõige kindlam viis kaugküttega majades vajalik sisekliima ja väikesed küttekulud saavutada on maja terviklikult renoveerida. Kui seda pole veel tehtud, võiks lähiajal hakata sellele mõtlema, sest järgmistel aastatel võivad samuti külmad talveilmad saabuda.

Ahjuküttega korterite ja eramute kütmine on elaniku enda teha, aga tegema peab seda mõistlikult. Mõistlik oleks kütta nii, et ruumide siseõhu temperatuur ei ületaks 23 °C.

 

Pane tähele

Vale kütmise ohud

ÜlekütmineKõrge temperatuur teeb ­uimaseks, alandab töövõimet. Sünteetilistest materjalidest eritub kahjulikke aure.Kulub rohkem raha.

AlakütmineRuumides ebamugav olla.Seintes võib tekkida kastepunkt, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub. Tagajärjeks võib olla puitkonstruktsioonide mädanemine, metallkonstruktsioonide korrodeerumine.

 

Tasub teada

Ahju tuleb kütta mõistlikult

mida silmas pidada ahjuküttega korterite ja eramute kütmisel

Korstnapühkijal laske iga kütteperioodi eel korstnat pühkida ja küttekolded üle kontrollida. Pole harvad juhtumid, kus korstnas süttib sinna sadestunud tahm ja pigi või lagunevad ahjud keset talve.Kuivi küttepuid või muud kvaliteetset ahjus põletamiseks sobivat kütust varuge aegsasti. Märgade puudega kütmine rikub ahju, suitsukäigud ja korstna ühe hooajaga.põlevjäätmeid ei tohi kodustes küttekolletes mitte mingil juhul põletada, v.a keemiavabad puitjäätmed.Süütamiseks eelistage kasetohtu, peeni kuivi pilpaid, süütepalasid või puhast paberit. Rohke paberi ja papi kasutamine süütamiseks võib tekitada ummistusi lõõrides ja suitsukäikudes ning trükivärvi põlemisel eraldub kahjulikke heitmeid.Küttekollet ärge laduge liiga täis. Igale küttekoldele vastab sobiv kogus põletusmaterjali (keskmistes koduahjudes 10–15 kg puid korraga). Puitkütused on pikaleegilised ja vajavad piisavat ruumi täielikuks põlemiseks. Kui tuba jääb ühe kütmisega jahedaks, tuleks kütta kaks korda päevas, kuid küttekordade vahe peaks olema vähemalt 10–12 tundi.Kindlustage piisava koguse õhu juurdepääs küttekoldesse. Kui elamu on väga õhutihedaks tehtud, peab see kogus õhku sisse pääsema õhutusavade või avatud akna kaudu.Puhastage küttekolded pärast iga kütmist tuhast.