Pankurite hirm

21aastane tudengist ettevõtja Nazari Goudin pani oktoobri alguses Eestis käima laenude maakleriteenust pakkuva veebilehe pangalaen.ee. Lihtne veebiteenus, mille kaudu klient erinevatelt pankadelt korraga laenupakkumisi küsida saab, jõudis ootamatult jõuliselt Eesti peamistesse uudistekanalitesse – selle väikeosanikust partneri Andres Arraku järgi “Arraku portaaliks” ristitud teenuse kohta tegid avaldusi nii pangaliit kui ka riigiametid. Neist jäi kõlama kahtlus, et tegemist ei ole usaldusväärse teenuse ega teenusepakkujaga.

Unistus iseteenitud taskurahast. Pangalaen.­ee-st lugesin esimest korda kogemata – Delfi avaldas oktoobris Arraku arvamusartikli pähe uut veebisaiti reklaamiva kirjatüki. Nazari Goudinist ei olnud ma midagi kuulnud ka veel mitu nädalat hiljem. Aga Goudin pole asja pooleli jätnud ja otsib aktiivselt võimalust selgitada pangalaen.ee tagamaid. Novembri alguses võtab ta ühendust Äripäevaga. Tal on lihtne soov – rääkida oma ettevõtmine lahti, sest tegelikult on tema idee sellise teenusega turule tulla. Kuivõrd seda üldse originaalseks ideeks võib pidada, sest sarnased teenused toimivad ka meie lähiriikides.

Goudinile kuulub suurem osa laenude maakleriteenuse osutamiseks loodud portaali haldavast ettevõttest. Kui maakleriteenus liiga peenelt kõlab, võib lihtsamalt väljenduda – kliendi laenusoov edastatakse veebilehe vahendusel pankadele, et erinevatelt krediidiasutustelt laenupakkumise saamine oleks lihtsam. Arraku osalus partnerina on kümnendik ja Goudin kutsuski ta ettevõttesse selleks, et kaasata tuntud isik ja asjatundja, kellelt nõu küsida ning kellel on lihtsam meediaga suhelda. Arrak ongi portaali oma sõnavõttudes reklaaminud.

Muidugi ei meeldi Goudinile kuvand, mis tema portaalist on kujunenud. Lihtne guugeldamine otsisõnaga “pangalaen.ee” annab esilehel vastetena pealkirjad: “Pangaliit: Pangalaen seab ohtu tarbija isikuandmed”, “Inspektsioon alustas portaali pangalaen.ee suhtes menetlust” ja “Arrak meelitab tarbijaid kahtlasesse pangalaenu portaali”.

Selle kõrvale võib guugeldada Goudini enda nime. Pildiotsingut kasutades vaatab esimesena esitatud fotolt vastu sportliku auto kõrval poseeriv noor mees. Tekstidest huvitavaim vaste on Äripäevast. See on 2007. aastal avaldatud artikkel, mis räägib 16aastase Goudini igapäevastest kulutustest, vanematelt saadavast taskurahast ja sellest, et noormees katsub lisaraha ise teenida. Nagu võõrapärasest nimest aru saada, pole tema perekond alati olnud Eestiga seotud – õigupoolest jõudsid nad siia alles 80ndatel Venemaalt ja seda meremehest isa töö tõttu. Goudin on Käinud läbi Eesti koolid-ülikoolid. Tal on seni lõpetamata Tartu Ülikooli õigusteaduskond Tallinnas. Praegu õpib ta ka Tallinna Ülikoolis filosoofiat. Selle kõrval tegeleb aktiivselt ettevõtlusega, müües ennekõike oma arvutialaseid oskusi, näiteks veebilehtede tegemist.

Pole sentigi tagasi toonud. Pangalaen.ee on Goudini esimene katsetus ise uues nišis turule tulla. Selle planeerimine ei võtnud kuigi kaua, sest eeskujud on olemas. Enne lehe käivitamist räägib ta potentsiaalsete kasutajatega ehk inimestega enda ümber, selgitamaks, kas teenus Eestis töötaks, leiab partneriks Arraku, kes võtab ülesandeks teenusest laiemalt rääkida, ja käivitab veebiportaali, mis toimib lihtsalt: kasutaja sisestab oma andmed ja laenusoovi, portaal saadab sisestatu automaatselt krediidiasutustele laenupakkumise küsimiseks. Kuna süsteemi arendab ta ise, ei vaja lehe käivitamine ülemäära suuri investeeringuid, ca 1500 eurot.

Raha ei ole portaal seni teeninud, kuna põhiteenus on tasuta. Goudini sõnul liigub mõte selle poole, et sama portaali põhjal võiks tulevikus pakkuda laenunõustamise lisateenuseid, ka veebireklaami saaks müüa.

Pangalaen.ee käivitub oktoobris ja Goudini sõnul on esialgne kasutajate huvi küllalt suur. Negatiivse alatooniga vastukaja tõmbab aga hoo maha. Tõsiseks hoobiks on andmekaitse inspektsiooni ja tarbijakaitseameti menetlused. Viimase nõudmisel peab veebileht kohe pärast avamist end ajutiselt sulgema. Pisikese portaali probleeme kajastab näiteks “Aktuaalne kaamera”. Kriitika paneb Goudini mõtlema, kas negatiivset fooni ei tekita keegi meelega? Ta tunneb survet. Pisipuuduste – nii andme- kui ka tarbijakaitsest menetluse lõpetamise kohta saadetud teated kinnitavad Goudini sõnu – kõrvaldamise järel saab lehe uuesti avada, aga tegelikult on kogu projektile juba hambad valusalt sisse löödud. Pangaliidu juht Katrin Talihärm manitseb kasutajaid oma isikuandmeid kaitsma ning kutsub üles ettevaatlikkusele portaali kasutamisel. Ebapiisavale selgitusele, mida portaali haldajad isikuandmetega teevad, viitab Talihärm ka nüüd. Mis pangaliitu häirib, Goudin täpselt aru ei saa – pankadega üksikult peavad nad läbirääkimisi, tahavad eraldi koostöökokkulepped sõlmida.

Pangad asuvad kliendi nimel võitlema. Suuremate pankade kõneisikud ütlevad, et suhtlevad portaali asutajatega võimaliku koostöö teemal. Mõni pank annab veebilehe kaudu saabunud laenutaotluste alusel kliendile tagasisidet, teine ei anna. Eesti suurima turuosaga panga esindaja usub, et selline teenus väga midagi kliendile juurde ei annaks.

Goudin leiab vastupidist. Ta on kindel, et teeb head ja vajalikku asja, millest on laenuvõtjale kasu. Pankadele ka, sest see võib muuta laenuturgu selliselt, et toob nad mugavustsoonist välja – klient ei küsi laenupakkumist enam ainult kodupangast, vaid kõigilt korraga, ja kliendi nimel tuleb pangal enam võidelda. Ta tunnistab, et praegu uuesti tehes oskaks ta pisemaid karisid vältida. Äkki oleks saanud enne alustamist pankadega kokkuleppele jõuda? “Minna pankade juurde sõbraliku näoga ja öelda, et teeme – see ei tööta. Nad on tunnistanud, et seda on juba üritatud. Kui sa naeratad ja ütled, et teeme, siis nad lihtsalt ütlevad, et ei tee,” ütleb ta.

 

Kommentaar

Andmekaitsjad lõpetasid menetluse

Andres Ojaver, andmekaitse inspektsiooni järelevalvedirektorPortaali asutajad pöördusid nõuannete saamiseks andmekaitse inspektsiooni poole siis, kui kõnealune portaal oli juba internetikeskkonnas aktiivne. Küsiti, kas kogu kontseptsioon on isikuandmete töötlemise seisukohast seaduslik. Menetlust algatati eelkõige seetõttu, et pärast meie poole pöördumist tutvus meie menetleja olukorraga ning pidas vajalikuks täiendavalt selgitada ja uurida, kuidas isikuandmete töötlemine portaali kaudu toimub. Samuti vajasid korrigeerimist kodulehel olevad kasutustingimused.Tegime sellekohased soovitused ning need ka täideti. Kogu menetluse olulisim tulemus andmekaitse seisukohalt on aga see, et portaal pangalaen.ee ei säilita isikuandmeid, vaid antud keskkond on vahend, millega saadetakse taotlused e-postiga finantsasutustele. Seda tehakse isiku vaba tahte alusel ja informeeritud nõusolekul, mistõttu isikuandmete kaitse seadust ei rikuta ja menetlus ka lõpetati.

Tarbijakaitsjad uurisid portaali volituste ulatust

Hanna Turetski, tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhatajaMenetlus alustati meedias tõstatatu põhjal, kui hakati pangalaen.ee veebilehte täpsemalt uurima. Eelkõige jäi selgusetuks OÜ PL Partners kui krediidivahendaja tegevuse volituse ulatus – kellega tehakse koostööd? Kuna ettevõtte pakutav krediidivahendaja teenus on vastavalt kasutustingimustele tarbijale tasuta, siis kas OÜ PL Partners on krediidiandjaga kokku leppinud tasu saamise ja selle tasu suuruse? Veebileht www.pangalaen.ee ei avaldanud teenuse osutaja nime, teenuse osutaja aadressi ega kontaktandmeid, v.a elektronposti aadressi. Samuti peab finantstegevusega tegelev ettevõtja olema registreeritud majandustegevuse registris, kus tuleb märkida ettevõtluse vorm ning tegevuse aadress. Praeguseks on tarbijakaitseõigusaktidega vastuolulised puudused kõrvaldatud.

Pangaliit: kõik sõltub teenuse kvaliteedist

Katrin Talihärm, Eesti Pangaliidu tegevdirektorPangaliit ei ole hinnanud OÜ PL Partners hallatava keskkonna kasutajatingimuste muutumist ajas. Varem aga on pangad näinud probleemi eelkõige asjaolus, et OÜ PL Partners pakutava teenuse kasutamisel ei selgitata kasutajatele piisavalt täpselt, millisel viisil ja kes töötleb ja edastab töötlemise keskkonda sisestatavat infot. Kasutajal võib jääda mulje, et keskkonda andmete sisestamise järel esitavad mitmed krediidiasutused või finantsteenuse pakkujad pakkumise laenulepingu tingimustega.Kui pangad nimetatud portaaliga koostööd ei tee, siis eelkõige põhjusel, et keskkonna haldajad ei ole pankadega kokku leppinud teenuse osutamise tingimustes, mistõttu ei ole võimalik veenduda ka teenuse kvaliteetses ja turvalises osutamises.