Palju õnne! ETF sai kahekümneseks

Täna 20 aastat tagasi loodi S&P 500 indeksit matkiv börsil kaubeldav fond SPDR S&P 500 ETF, mille börsisümboliks sai SPY.

Esimene kauplemispäev oli osakule 29. jaanuar 1993. See fond on muutnud maailma varahaldustööstusharu nägu. Tekkis alternatiiv traditsiooniliselt aktiivse juhtimisega fondidele – madalamate haldustasudega passiivne fondivalitsemine, kus fondi investeeringutes tehti muudatusi vastavalt alusindeksi kooseisu muudatustele.

See pani surve alla traditsioonilise kõrgete tasudega fondinduse. Väikeinvestorile pakuvad ­ETFid mugavat investeerimist, kus fondiosakut on sama lihtne osta nagu suvalist aktsiat börsil. Einevus on aga selles, et ühe konkreetse ettevõtte ja aktsia käekäigust sõltumise asemel saad ühe tehinguga osta hajutatud portfelli, sõltudes laiemalt turu (indeksi) käekäigust, mitte ühe ettevõtte edust või edutusest. Kuid ega ETFid ei ole populaarsed vaid eraisikutest investorite seas. Eesti pensionifondid kasutavad raha edasipaigutamiseks ohtralt ETFe.

ETFide maht on 1,403 triljonit dollarit. ETFe on maailmas enam kui 1400. Kui SPY loodi, siis lootsid fondi tegijad, et ehk ikka tuleb fondi miljard dollarit. Praegu on fondi maht 123 miljardit dollarit. Erinevaid fonde on sama palju nagu loomaaias loomi. Tänapäeval leiab globaalseid, arenevate ja arenenud turgude ETFe, kuid ka üksikute riikide, sektorite, toorainete ETFe, rääkimata teiste varaklasside, nagu võlakirjade, valuutade ETFid. Kuid see ei ole veel kõik. On ka ETFid, mis liiguvad vastassuunas indeksi liikumisele, ja ka võimendusega ETFid. Kui mõni tegelane on öelnud, et ainus finantsinnovatsioon, mis on viimase umbes poolesaja aasta jooksul toimunud, on sularahaautomaat, siis pakuks siia juurde ka ETFi. Suuremad ETFid ei jää likviidsuselt maha aktsiatest ning ka nendele kirjutatakse välja optsioone. Tallinna börsil ETFe ei ole.