Eesti püsib finantstehingute maksu avangardis

“Osaleme protsessis ja katsume seda mõjutada enda tingimuste järgi,” kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi Brüsselist, korrates, et maksuga liitumise otsust ei ole Eesti veel teinud.

Eesti esitatud tingimuste näiteks tõi Ligi nõude, et jaekliendid ja pensionifondid oleksid kaitstud ning et uus maks ei tooks kaasa tehingute kandumist teistesse riikidesse.

“Eks me eelnõu pealt vaatame,” kirjeldas Ligi, mis saab, kui otsustamise aeg ükskord kätte jõuab.

Küsimusele, mis majanduslik mõte oleks taolise maksu kehtestamisel Eestis, kui ükski meie lähematest riikidest nagu Soome või Rootsi ega ka Läti ja Leedu ei kavatse finantstehingute maksuga liituda, vastas Ligi, et Eestile on see esmalt Euroopa koostöö (ehk poliitilise kapitali) küsimus.

Maksu põhjenduseks kordas minister püüet finantssektorit muu majandusega sarnasemalt maksustada. Lisaks on maksu mõte ohjeldada lühiajalisi spekulatsioone. Millal Euroopa Komisjon ettepaneku esitab, ei osanud Ligi eile öelda.

Nn tõhustatud koostöö korras (kuna kõik liikmesriigid ei soovi liituda – toim) on praeguse seisuga uuest maksust huvitatud lisaks Eestile Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Austria, Hispaania, Kreeka, Portugal, Slovakkia ja Sloveenia. Ilmselt liitub ka Holland, ütles Ligi.

Eurogrupil uus juht. 27 riigi rahandusministrite eilsele kohtumisele eelnes esmaspäeval eurogrupi rahandusministrite kohtumine, kus muu hulgas kinnitati ametisse eurogrupi uus juht. Jean-Claude Junckerilt võttis ameti üle Brüsseli poliitikas alles suhteline uustulnuk – mullu novembris Hollandi rahandusministriks saanud vasak­tsentristliku tööpartei liige Jeroen Dijsselbloem.

Eestile sobiv valik. Ligi ütles valikut kommenteerides, et tema jaoks ei ole probleem, et tegemist on sama poliitilise perekonna esindajaga, kuhu kuulub Prantsusmaa sotsialistist president.

“See rahanduspoliitika, mida Holland on kaitsnud, see on see, mida me peame Eestile oluliseks,” ütles Ligi. “Ainus mure on, kas Hollandi hääl sellest laua ääres ei nõrgene,” ütles Ligi, viidates sellele, et Dijsselbloem on nüüd konsensuse leidja rollis.

Holland on koos Saksamaa ja Soomega üks häälekamaid korras rahanduse eestkõnelejaid euro­alal ning üks neljast alles jäänud AAA-reitinguga riigist. Euroala lõunapoolsemad riigid on kahelnud, kas taoline valik euroalal n-ö lõuna- ja põhjaleeri vahele veelgi sügavamat vagu ei aja. Ainsana ei toetanud Dijsselblomi ametisse valimist Hispaania. Ent esmaspäeva õhtul eurogrupi järel toimunud pressikonverentsil ütles Dijsselbloem, et korras rahandus ja solidaarsus euroalal ei ole sugugi teineteist välistavad mõisted.

Eurogrupi rahandusministritele läkitatud kirjas ütles Dijsselbloem, et võetud kursil tuleb jätkata ja euroala suhtes taastuma hakanud usaldust kindlustada. Järgmine siht on luua Euroopa majanduskasvule stabiilne alus ning jätkata euroala paremaks juhtimiseks vastu võetud otsuste elluviimist. Sealhulgas pangandusliidu loomist, kus ühtse järelevalve järel tuleb kokku leppida ka ühine pankade probleemide lahendamise mehhanism ja ühtne hoiuste tagamise fond.

Võlgade nõiaringist pole hõlpsat pääsu

Tulised vaidlused jätkusid ­eurogrupis sel nädalal selle üle, millistel tingimustel võimaldada euroala stabiilsusmehhanismist ESM panku otse rekapitaliseerida.Sellise otsuse tegid euroala valitsusjuhid mullu juunis, et pankade päästmisest kuhjunud võlad riikide maksevõimet ohtu ei paneks. Soome ja Saksamaa on seejärel mõista andnud, et ESMi vahendite kasutamine peaks olema alles tagumine võimalus, minnes nii vastuollu euroala raskustes riikide ootustega.

Jürgen Ligi jäi eile skeptiliseks. “See nõiaringi lahti raiumise idee ei ole olnud väga usutav,” ütles ta. “Sa võid hädas riigi laenukoormat peita teistesse riikidesse või pankade tasemele, aga see on ikka kusagil alles.”Ligi sõnul taotlevad “lahtiraiumisest” rääkijad ennekõike välist efekti.“Meie proovime hoida pigem seda joont, et riigi vastutus säiliks, et reformid ja majanduspoliitiline järelevalve oleks tugev,” ütles Ligi, piiritledes, et kollektiivne vastutus oleks mõeldav vaid väga kitsastel juhtudel.“Väga tingimuslik, väga valitud, mitte üleüldine ja abstraktne koos moraali lagunemisega, mis oleks sellisel juhul garanteeritud,” ütles ta.

Küpros on väljakutse. Raskeks pähkliks eurogrupi uuele juhile saab ka Küprose abipakett, mis praegu lükkus kuni Küprose presidendivalimiste toimumiseni märtsi edasi.Teistest abiprogrammi riikidest otsustati Kreekale järgmise laenuosa väljamaksmine.Iirimaa ja Portugal loodavad aga tänavu juba programmi alt pääseda. Ligi sõnul arutati Portugali puhul abilaenu tagasimaksetähtaegade hajutamist, mis riiki kapitaliturgudele naasmisel aitaks.“Valitsusele, kes raskuste kiuste programmi täidab, pole mõtet majanduslikult ega poliitiliselt lisaprobleeme tekitada,” nentis minister.

 

Tasub teada

Finantstehingute maksu idee on paar aastat küpsenud

2011. aasta ettepanek oli maksustada finantstehingud 0,1%se maksuga (erandina derivatiivid 0,01%se maksuga). Toona ei leidnud Euroopa Komisjoni idee 27 riigi seas piisavalt toetust.Sama aasta sügisel esitasid 11 riiki taotluse kehtestada taoline maks n-ö tõhustatud koostöö vormis, mis võimaldab asjast huvitatud liikmesriikidel edasi liikuda.See on kolmas kord kui taolist tõhustatud koostöö mudelit kasutatakse – maksunduses on tegemist esimese pääsukesega.