Siim Kallase poeg sillutas teed Autorollo laenule

Varem Swedbanki projektifinantseerimise osakonna juhina, praegu Finance Estonia kapitaliturgude juhina töötav Ülo Kallas ütleb esimese hooga, et mingit kohtumist Rosimannusega või kokkupuudet laenu teemal polnud. Hiljem tunnistab ta, et tema poole pöördus Rain Rosimannus ning ta viis kokku “õiged inimesed”. “Sellepärast, et ta mind tundis,” ütleb Kallas küsimusele, miks Rosimannus just tema poole pöördus. Kallase sõnul ei tegelenud tema osakond nii väikeste laenudega. “See võis nii olla, et viisin õiged inimesed kokku,” ütles Kallas.

Pohl: pärast Nordea keeldumist pöörduti Swedbanki. Jutt käib 2008. aastast, kui praeguse keskkonnaministri Keit Pentus-Rosimannuse isale Väino Pentusele kuulunud Autorollo sai Swedbankist 9 miljonit krooni ehk 575 000 eurot laenu, mida käendas 75% ulatuses tagasimaksmata laenusummalt riiklik sihtasutus KredEx. ­Autorollo endine omanik ja juhatuse liige Tiit Pohl on öelnud, et laenuga tegelesid Väino Pentus ning Rain Rosimannus ja tegelikult küsiti alguses laenu Nordea pangalt, kuid too keeldus. Seejärel pöörduti Swedbanki poole.

Rain Rosimannus ütles Äripäevale, et kuna tegu on käimasoleva kohtuvaidlusega, ei pea ta ­eetiliseks kohtu mõjutamist ajakirjanduse kaudu. Ta on varem Äripäevale kinnitanud, et käis ­Autorollo laenu teemal panga esindajaga kohtumas. “Olin abikaasa isa palvel kaasas tema esimesel kohtumisel Swedbanki esindajaga. Laenuvõtmise võimekuse hindamise ja laenuandmisega tegeles Swedbank,” ütles Rosimannus.

Roode: pank pidi ette nägema laenu hapuks mineku võimalust. 2010. aasta kevadel sai majandusraskustesse sattunud ­Autorollo omanikuks Rosimannuste palvel advokaat Siim Roode, kes on tagantjärele öelnud, et pank oli laenu andmisel ise süüdi, sest pidi aru saama ja ette nägema, et transpordiettevõte ei ole võimeline iseenda osaluse omandamiseks võetud laenu teenindama. Lisaks näitas tellitud hindamine, et osaluse väärtus oli tegelikult 6,1, mitte 11 miljonit krooni.

Autorollo pankrotistus ning pankrotitoimkonna kontrollitav Autorollo esitas teiste hulgas keskkonnaministri ja tema abikaasa Rain Rosimannuse vastu kohtusse üle poole miljoni eurose hagi. Perekonnal nähakse süüd Autorollo võlausaldajate kahjustamises ja ettevõttest vara väljaviimises.

Suurimad võlanõudjad olid KredEx 327 873 euroga, Swedbank 194 705 euroga ja OÜ Krediidikorraldus 113 339 euroga.

Ministeerium: KredExi käendus on korrektne

Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole KredEx Autorollo Swedbankist võetud laenu tagades riigiabi reegleid rikkunud.Euroopa Liit on maanteekaubavedude transpordivahendite ning seadmete soetamisele seadnud reegli, et riigiabi kaudu ei ole lubatud neid toetada. Selline erand on tingitud muu hulgas liiklusummikutest ja kaubavedudega seotud  Euroopa Liidu transpordipoliitika laiematest eesmärkidest.Sama põhimõtte järgi ei tohi ka riiklik sihtasutus KredEx käendada maanteekaubavedude transpordivahendite ega ka seadmete soetamiseks antud laene.Kuigi sisuliselt olidki Pentuse poolt laenurahaga ostetud ettevõtte põhivaraks transpordivahendid, siis juriidiliselt on riigiabiga kõik korras.“Tegemist on formaalselt äriühingu osaluse, mitte veokite omandamisega, ja seega ei ole rahandusministeeriumi hinnangul riigiabi reegleid rikutud,” teatati rahandusministeeriumist.Ka KredExist kinnitati, et nad on laenu käendamisel juhindunud Euroopa Ühenduse Komisjoni määruse mõttest. Küll teeb siseaudiitor praegu erikontrolli seoses KredExi käendusega OÜ-le Autorollo.Erikontrolli tulemused selguvad KredExi esindaja sõnul jaanuari lõpuks, mil selle tulemusi tutvustatakse nõukogule.

Nõue müüdi maha. Võimalus, et Autorollo nõude rahuldab, näis riiklikule sihtasutusele aga niivõrd ebatõenäoline, et see müüdi Eesti Ekspressi andmetel 3500 euro eest maha.“Võime kinnitada, et nõue müüdi, kuna KredEx pidas reaalse võimaliku tagasivõitmise tõenäosust väikeseks ning sissenõudmisega seotud lisakulusid ebaproportsionaalselt suureks,” on KredExi juht Andrus Treier varem Äripäevale kommenteerinud.

Ülo Kallas: võis olla, et viisin õiged inimesed kokku

Endine Swedbanki osakonnajuht Ülo Kallas eitas esimese hooga, et on Rain Rosimannusega suhelnud veofirma Autorollo ostuks Swedbankist antud laenu teemal.  Samas möönis ta, et tunneb Rosimannust ning kuigi tegemist ei olnud tema osakonna teemaga, võisid nad sel teemal suhelda. Järgneb intervjuu Ülo Kallasega.

2008. aastal anti Väino Pentusele kuuluvale transpordifirmale OÜ Naitsirk laenu OÜ ­Autorollo osaluse omandamiseks 9 miljonit krooni. Meil on andmed, et Teie olite selle laenuandmise juures. Ei olnud.

Ei olnud? Jah.

Kas kohtusite Rain Rosimannusega 2008. aastal Naitsirk OÜ laenu teemal? (Paus.) Minu teada ei kohtunud, ei mäleta küll.

See oli iseenesest suur laen – 9 miljonit krooni. Hiljem Autorollo pankrotistus. Kas see info, et Teie osalesite selle laenu saamisel ja et oli kohtumine Swedbankis, ei vasta tõele? Ei… tähendab, noh, ma võisin seda… tähendab, ei, ma kunagi mäletan küll sellist teemat, aga mina ei ole sellega midagi kokku küll puutunud, et ma oleks sellega midagi teinud.Sellega tegelesid teised inimesed. Seda tuleb uurida kliendihaldurilt või kes seal sellega tegeles.

Kas Te olete Rain Rosimannusega tuttav? Jah.

Küsimus on selles, et see laenusumma – 9 miljonit krooni – oli suur summa ning näiteks Nordea pank ei andnud seda laenu. Kas Te vahendasite selle laenu kohta infot Rain Rosimannusele? Mis laenuinfot?

Üleüldse, et mis võimalused on laenu saada jne. Teie olite sel ajal Swedbanki projektfinantseerimise osakonna juhataja. Jah, aga mina nii väikeste laenudega kokku ei puutunud. Ma võisin Rainiga rääkida sellest teemast. Mis aastal see oli?

2008. Ma võisin sellest rääkida, kuid see polnud kindlasti minu osakonna teema. Mina nii väikeste laenudega ei tegelenud.

Te ütlesite, et võisite rääkida, kas Te siis rääkisite või mitte? Ma mäletan küll, et mingit sellist… mulle põhimõtteliselt nagu… midagi mult küsiti küll, kuid see pole minu osakonna teema. Mina sellega kindlasti kokku ei… ma võisin need inimesed seal kokku viia, panga sees.

Et siis Rain Rosimannuse ja Väino Pentuse viisite kokku panga töötajatega? Jah, nii võis olla küll.

Kes siis Teie poole pöördus? Kas Rain Rosimannus või Väino Pentus? Ee..i, ma arvan, et Rain ikka.

Kui see polnud Teie osakond ja Teie otsustada, siis miks ta pidi Teid paluma? Sellepärast, et ta mind tundis.

Te viisite siis kokku Rosimannuse ja Pentuse panga töötajatega... Ma ei mäleta täpselt, kuna see polnud minu osakonna teema, ma nii täpselt sellega kokku ei puutunud.See võis nii olla, et viisin ­õiged inimesed kokku.

Hiljem on Autorollo advokaat Siim Roode öelnud, et Swedbank oli laenu andmises ise süüdi? Jah, aga… ma arvan, et te räägite vale inimesega, mul pole sellega mingit kokkupuudet.

Nii palju siiski oli, et Te viisite need inimesed ju kokku. Kui Teil dokumendid nii näitavad, ju siis viisin, aga noh…

Te ise ütlesite enne seda. …selles suhtes, et sellest võis olla juttu.Ma aeg-ajalt olen Rainiga suhelnud ja sellest võis olla juttu, et mina… aga ma ei tegelenud. Kuna ma puutusin nii paljude laenudega ja laenutaotlustega aastas kokku, siis ma ei mäleta täpselt, mis ma sellega konkreetselt tegin.See polnud kindlasti meie osakonna teema.

 

Autorollo laenusaaga

Väino Pentus asutas 2008. aasta aprillis OÜ Naitsirk, mis pidi Tiit Pohlalt ära ostma OÜ Autorollo osakud. Hinnas lepiti omavahel kokku.Swedbank andis üheksa miljonit krooni (575 204 eurot) laenu.Laenu garanteeris 75 protsendi ulatuses tagasimaksmata laenusummalt riiklik sihtasutus KredEx.2008 suvel omandas Pentuse firma Autorollo osakud, ühendas firmad ning Autorollo nimi läks üle tema ettevõttele.Kuid äri hakkas allamäge veerema ja laenumaksete tasumine peatus.2010 detsembris esitas Swed­bank Autorollo vastu pankrotiavalduse.2011 kevadel kuulutati välja ettevõtte pankrot.KredExist sai ligi 330 000 euroga pankrotipesas suurim võlausaldaja, Swedbank sai suurema osa oma rahast KredExilt kätte.

 

Haldur üksi ei otsusta laenu andmist

Panga protseduurid laenuandmisel on üpris jäigad ja seda reguleeritakse nii seaduse, Eesti Panga regulatsioonide kui ka panga enda sisekorra järgi.Swedbanki grupis on paika pandud põhimõtted, mis ei võimalda teha ainuisikulisi laenu väljastamise otsuseid.Konkreetse kliendisuhte haldur räägib läbi kliendi vajadused, hindab finantseeringu riskitaset (sh kliendi maksevõimelisust, pakutavaid tagatisi), valmistab ette materjalid laenuotsuse tegemiseks. Laenu väljastamise lõpliku otsuse teeb kollegiaalne organ.