Ansip: LNG-terminali asukoht veel  lahtine

LNG-terminali asukoha lukku löömisel on aluseks Euroopa Komisjoni koostatud uuring, mille järgi oleks kõige rentaablim taoline terminal rajada Soome lahe kaldale, seega kas Eestisse või Soome.

Eesti tugev kandidaat. “See asukoht ei ole väga täpselt määratletud,” tõdes Ansip. Võimalikke asukohti on kolm, kaks Eestis ja üks Soomes.

Leedu peaminister ei andnud selget vastust, kas Leedu on nõus terminali rajamisega Soome lahe kaldale. Ent 2014. aasta detsembriks on asukoha küsimus vastatud, ütles Butkevicius.

Leedu ise on LNG-terminali temaatikaga Eestist oluliselt ette jõudnud, tõdes Ansip. Avalik hange on juba tehtud ning terminal peaks valmima 2014. aastal. “Arvestades olemasolevat infrastruktuuri ei saa seda kasutada regionaalse Põhja-Balti terminalina,” ütles Ansip.

Leedu pole päris maha matnud ka tuumajaama ehitamise plaani. Peaminister Butkevicius ütles, et erikomisjon koostab kahte alternatiivset energiastrateegiat – üht koos tuumajaama ehitamisega ja teist ilma. Sealhulgas vaetakse kildagaasi perspektiive Leedus, sealt võib esimesi järeldusi oodata juba lähinädalatel. Uued dokumendid ja hinnangud tuumajaama kohta peaksid valmima maiks.

Lennundus vajab toetust. Muude projektide seas arutasid peaministrid Rail Balticut, mis on ka Leedu uue valitsuse prioriteetide seas. Samuti lennundusteemasid. “Me mõlemad mööname, et praegustes oludes on väikestes riikides rahvuslike lennukompaniide kasumlikkuse tõenäosus küllaltki väike,” ütles Ansip. “Väikestes riikides on ilmselge vajadus anda lennundusettevõtetele riigi abi.”

Ansip avaldas lootust, et ELi tasandil revideeritakse eelkõige just lennujaamade riigiabi regulatsioone ja et tulevikus on võimalik väikeste lennujamade tegevust doteerida.