Madala palga aeg Soomes läbi

Otsusest tingitult kaob paljudel Soome läinud ehitajatel konkurentsieelis. Riigikohtu otsusega loodud pretsedent puudutab ka teiste elualade ettevõtjaid, kes lähetavad töötajaid mõnda Euroopa Liidu liikmesriiki.

Selle kohta, mis on tavaline ja mõistlik tasu, võib selgitusi leida Soome kohtupraktikast, selgitas riigikohtu pressiesindaja Eveli Kuklane. “Tegu on määratlemata õigusmõistega, mis sõltub situatsioonist ja kontekstist. Universaalset valemit selle arvutamiseks pole võimalik anda,” märkis ta.

Sarnased töötamise regulatsioonid kehtivad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi tõttu, mille järgi kohaldatakse selle riigi õigust, kus töötajaga on töösuhe sõlmitud, kõigis ELi riikides. Kuna riigikohtu lahend on lõplik, võib edaspidistes vaidlustes sellele kohtuotsusele tugineda.

Eestlase eeliseks jääb leplikkus. Skanska juhatuse esimehe Andres Aaviku sõnul on ettevõttele säästlikum lähetada Eesti töötaja Soome, kuna eestlane on nii tööaja kui ka tasu suhtes leplikum. Skanska on eestlastest töötajate üle lahe lähetamisel lähtunud Soome ametiühingu tingimustest. Viimased neli-viis kuud ei ole aga Skanska Eesti Soomes töid teinud.

“Kui maksta Soome miinimumi, mis on liitude ja ametiühingu peale surutud, saab selle eest Eestist sinna viia väga hea spetsialisti, aga Soomes on selle väga hea spetsialisti hind veel 20–30% kõrgem,” hindas Aavik ning lisas, et vahe on efektiivsuses ja paindlikkuses. “Eesti töötaja on leplikum,” ütles ta.

Ettevõtja: kasulikum teha Soome firma. Soomes alates 2005. aastast tegutsev eestlasest ehitusettevõtja Haakon Nõmme rääkis, et on ka ise sarnaselt riigikohtus kaotajaks jäänud ja nagu ka WKSM Grupp karistada ja trahve saanud. Ta selgitas, et palka tuleb lahe põhjakaldal maksta ikka kollektiivlepingu järgi, lisaks peab maksma päevaraha, majutuse ja transpordikulud. Kui Soome ettevõtja võtab inimese Soome tööle otse, siis viimaseid kulusid pole.

Nõmme ise võtab inimesed tööle otse Soomest ning pole kohustatud töötajale lisa maksma.

“Töötajad läksid sellega küll liiale, arvati, et tullakse siia ja saadakse päevapealt rikkaks. Töötajad on nii ahneks läinud, eestlasi ei ole mõtet enam Soomes pidada. Eestlaste ettekujutus on selline, et tuleb laevaga üle ja selle eest peaks talle juba rahakotiga sadamasse vastu tulema,” rääkis Nõmme.

Ta lisas, et kollektiivlepingu järgi tuleb raha maksta nii või teisiti, pole vahet, kas inimese on Eesti firma Soome lähetatud või on ta otse tööl.

Ettevõtjale on aga Nõmme sõnul kasulikum teha Soome firma ning võtta inimesi tööle otse. “Kõik sõltub ikkagi sellest, kui hea töötaja on, ja kui tööandja on normaalne, siis lepitakse asjades kokku nii, et mõlemale on kasulik,” selgitas ta.

Nõmme ennustas, et eestlasi hakkab nüüd koju tulema päris õnnetute nägudega, Soome maksuamet on taas riigilt toetust saanud ning käimas on tihe kontroll.

Nõmme meenutas, et Soome riik on ehitajatele maksunumbrid külge haakinud, ning märkis, et kui Soome riik väga tahab, võib ta ehitajatelt tagantjärele maksud välja nõuda.

“Väga paljud eestlased üldse ei teagi, et nad andmebaasis on, ega nende käest ei küsita, seda küsiti peatöövõtjate käest,” märkis Nõmme ja selgitas, et selle süsteemiga ei minda ainult ettevõtete, vaid ka eraisikute vastu.

Tal oli etteheiteid ka töövaidluskomisjonidele. “Harilikult see käib niimoodi, et mingi vennike tuleb siia, teeb midagi, siis tuleb välja, et ta ei oska midagi teha. Siis saab kinga ja tormab Eestis töövaidluskomisjoni,” kirjeldas Nõmme. Komisjon nõuab aga tema sõnul harilikult teist poolt ära kuulamata töömehe küsitud raha väljamaksmist.

Nõmme kinnitusel on lõppkokkuvõttes probleemi taga see, et kaks osapoolt pole omavahel kokkuleppele saanud.

Sama reegel kogu Euroopa Liidus. Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitam kinnitas, et Eesti ettevõtja, kes lähetab oma töötaja välisriiki, peab talle kohaldama sellise töö- ja puhkeaja, töötasu, ületunnitöö hüvitamise ning põhipuhkuse kestuse, mis kehtib riigis, kus lähetatud töötaja töötab.

Paljud Eesti tööandjad kahjuks aga eiravad neid nõudeid.

Siitam rõhutas, et riigikohus andis selge seisukoha, et Eesti tööandja peab maksma Soome lähetatud ehitustöölistele samasugust tasu, kui on ette nähtud Soome ehitajatele, ning see kehtib kõigile tööandjatele, kes saadavad oma töötajaid ELi teistesse liikmesriikidesse.

Samalaadne olukord on ka siis, kui mõnest teisest Euroopa Liidu liikmesriigist lähetatakse töötajaid Eestisse – sel juhul tuleb kohaldada Eesti seadusi.

“See riigikohtu lahend peaks panema tööandjaid tõsiselt mõtlema seaduse täitmise vajalikkuse üle. Ei ole nii, et lepime kokku mingid oma tingimused, millega töötaja peaks rahul olema,” ütles Siitam.

Ta rõhutas, et lähetatud töötajad omakorda peaksid teadma seadusi ja regulatsioone, mis kehtivad riigis, kus nad töötavad.

Siitam viitas, et Euroopa Komisjon koostab rakendusdirektiivi, mille kohaselt liikmesriigid peavad hakkama üksteist teavitama riiki lähetatud töötajatest. “Siis saavad erinevate riikide tööinspektsioonid ka lähetatud töötajate töötingimuste üle paremini järelevalvet teha,” märkis ta.

Soome puuliidu piirang

Eesti metsateenindusettevõttele Getrimpex OÜ on tehtud Soome metsandussektori kollektiivlepingu rikkumiste tõttu töö piirang, kirjutas Turun Sanomat 22. jaanuaril.Ettevõtte juht Janek Lessing aga ütles, et kontrollaktis sisalduvad ettekirjutused on selgitamisel ning temal on raske kommenteerida, miks piirang kehtestati.Lessing kinnitas, et puuduste esinemisel tehakse kindlasti Soome poolega koostööd, et need likvideerida ja tööd jätkata.Turun Sanomat teatas, et piirang lõpetatakse, kui ettevõte tõestab, et suudab Soomes tegutsedes järgida kollektiivlepinguid ja tööseadusi.Piirangu aluseks on Soome metsaameti kontrollakt, mille järgi ei ole Getrimpex OÜ täitnud metsandussektori kollektiivlepingut.

 

Taust

Riigikohtusse viis ületunnitöö tasu

Kaks WKSM Grupp OÜ ehitajat töötas 2010. aasta juulist 2011. aasta märtsini Soomes töötasuga 8 eurot tunnis. Töölepingute ülesütlemisel ei maksnud ettevõte meestele ületunnitöö eest ja arvutas töötasu vähem, kui näeb ette Soomes ehitustöölistele kohalduv kollektiivleping.Riigikohus leidis, et kuna töölised lähetati tööle Soome, tuleb neile tagada Soomes kollektiivlepinguga ette nähtud miinimumtasu – vastavalt kvalifikatsioonile 10,3 ja 11,36 eurot tunnis.