Swedbank kaotab vaikselt turuosa

Swedbank Eesti mullune kasum kasvas aasta varasemaga võrreldes ligi 9%, 199 miljoni euroni. Nordea Eesti kasum oli 48 miljonit eurot ehk enam kui viiendiku võrra rohkem kui aasta varem.

Swedbanki Eesti juhi Priit Perensi sõnul paranes eelmisel aastal oluliselt laenuportfelli kvaliteet, samuti avaldasid pankadele teisel poolaastal survet madalad intressimäärad.

Swedbanki laenumaht kasvas 1% (62 miljonit eurot). Pärast esimese kvartali langust stabiliseerus laenuportfell teises kvartalis, kasvades ülejäänud aasta jooksul pisut, teatas pank. Swedbanki Eesti üksuse laenude turuosa aga aasta jooksul kahanes, olles aasta lõpu seisuga 39,8 protsenti võrreldes 40,3 protsendiga aasta varem.

Nordea Panga laenuportfell ulatus detsembri lõpus ligi 3,1 miljardi euroni, millest liisinguportfell moodustas 564 miljonit eurot. Ettevõtete laenu- ja liisinguportfell oli detsembri lõpus 1,9 miljardit eurot, olles varasema aastaga võrreldes kasvanud 11%. Eraisikute laenu- ja liisinguportfell kasvas aastases võrdluses 4%.

Nordea panga juht Vahur Kraft ütles, et pank tugevdas oma positsiooni hoiuste turul. Nordea panga hoiuste maht kasvas eelneva aastaga võrreldes 56%, ulatudes detsembri lõpuks ligi 1,3 miljardit euroni.

Swedbanki hoiuste maht kasvas 5 protsenti. Panga hoiuste turuosa oli aasta lõpus 44,9 protsenti. Tulud vähenesid Swedbankil kümnendiku võrra.

Langus tulenes peamiselt väiksemast puhasintressitulust madalamate baasintressimäärade tõttu. Vähenes ka täistööajaga töötajate arv 62 inimese võrra.

Swedbank ujutab investorid dividendidega üle. Kapitaliseerituse poolest Euroopa Liidu tugevuselt teine pank Swedbank teatas eile neljanda kvartali kasumi neljakordistamisest ning lubas maksta investoritele sel aastal 9,9 Rootsi krooni aktsia kohta dividende ehk kolmveerandi võrra enam kui aasta eest.

Arvestades aktsia 134,9 Rootsi kroonist sulge­mishinda Stockholmi börsil tähendab see 7,3% dividenditootlust.

Baltimaade suurima panganduskontserni neljanda kvartali puhaskasum hüppas 965 miljonilt Rootsi kroonilt 4,34 miljardile kroonile, kuid suuresti mõjutas kasumi kasvu see, et 2011. aasta viimases kvartalis kirjutati Lätis maha 1,9 miljardi krooni eest firmaväärtust.

Kasum ületas uudisteagentuuri Bloomberg andmeil analüütikute keskmist 3,5 miljardi kroonist prognoosi, milles ei osatud niivõrd tugeva intressitulu ja teenustasu tulu kasvu ning kulude kokkuhoiuga arvestada.

“Otsus tõsta dividendide väljamaksemäära toetub panga tugevale kasumiteenimise võimele ja madalale riskile, lisaks veel ka lähitulevikus prognoositavale madalale laenunõudlusele,” märkis panga juhatuse esimees Michael Wolf.

“Uue dividendipoliitikaga jätkame me panga kapitali­seerituse tõstmist, aga mitte nii kiiresti kui varem,” lisas ta.

Kui seni nägi Swedbanki dividendipoliitika ette 50% kasumi jagamist dividendideks, siis eilse ettepaneku järgi läheb jagamisele tervelt 80% möödunud aasta kasumist.

Swedbanki pangandusgrupi juht Michael Wolf­ ütles CNBC-le panga majandustulemusi kommenteerides, et majanduse taastumine on jätkuvalt vaevaline.

“Reaalmajanduse olukord on ikka veel nõrk ning nõudlus laenude järele on endiselt jõuetu,” ütles Wolf.

Nordea kasum kasvas seitse protsenti

Nordea grupi neljanda kvartali puhaskasum kasvas aastaga seitse protsenti tänu suuremale teenustasutulule, teatas pank.Puhaskasum kavas 785 miljonilt eurolt 840 miljonile, ületades analüütikute 765 miljoni eurost ootust.“Möödunud aastal oli meil Nordea Grupis rohkem kliente, rohkem kapitali ja suurem kasum kui eales­ varem,” kommenteeris tulemusi Nordea Grupi juhatuse esimees Christian Clausen.Detsembris teatas pangajuht, et Nordea on kärpinud umbes seitse protsenti tööjõust, mis kuulub plaani vähendada tööjõudu kümnendiku võrra karmimate regulatsioonide täitmiseks.Pank taaskinnitas dividendipoliitika, makstes 44 protsenti kasumist dividendideks.

Swedi krediitkaardiäri Balti riikides eriti tõhus

Kui Rootsis teenis Swedbank krediitkaartidelt eelmisel aastal 64 miljonit Rootsi krooni puhasintressitulu, siis Balti riikides teenis pank sellelt 231 miljonit Rootsi krooni, selgus Swedbanki kvartaliaruandest.Rootsis krediitkaartide puhasintressitulu aastaga ei kasvanud, kuid Balti riikides oli see kasv üheksa protsenti.Rootsis moodustab kõikidest poeostudest kaardiga makstud tehingute arv 80 protsenti – see on üks maailma kõrgemaid pangakaardikasutusi.Ka Eestis on pangakaardiga tasumine levinud. Siin tehakse kõigist poemaksetest 55 protsenti pangakaardiga.Lätis ja Leedus ei ole aga kaartide kasutamine nii levinud kui Eestis ja Rootsis – vastavalt 35 ja 20 protsenti.Balti riikides on pangakaartide krediidimahud kahanenud, kuid sellest on saadud üle kasvanud kaarditehingutega.