Enne sisekujundaja palkamist on ettevõtjal mõistlik kaardistada töötajate vajadused ning ettevõtte võimalused ja alles siis leppida kokku kohtumine disaineriga.
"Kõigepealt tuleb teha ruumiprogramm ja ruumi plaan läbi mängida. Väga oluline on ka valguslahendus," märkis sisearhitekt Tiiu Truus ja lisas, et mida põhjalikumalt on projektid kliendiga koos läbi arutatud, seda parem on enamasti ka tulemus. "Eks kokkuhoiu raames tehakse kõiki asju teinekord natuke vähem. Kuid funktsionaalne ei ole alati kallis. Kõik ilus ei pea olema kallis," märkis Truus. Kuid on üks asi, millega tema sõnul ei tasu kunagi kokku hoida, ja see on valgustus.
Enamasti need kliendid, kes büroo poole pöörduvad, Truusi sõnul juba teavad, mida nad tahavad. Siis oleneb sisekujunduse puhul palju ka sellest, millise ettevõttega on tegemist. "Kas on tegemist mängulisema keskkonnaga või on tegemist logistikafirmaga. Töö spetsiifika loeb ruumi kujundamisel palju," lisas Truus.
Enamasti on kliendil endal kodutöö juba ära tehtud, kuid Truusi sõnul leidub ka selliseid ettevõtteid, kellega on koos maha istutud ja läbi räägitud sisekliima ja ruumide paigutus. "Ruumiprogramm on ülitähtis. Teinekord koostame me koos kliendiga lähteülesande. See on nagu ükskõik mis muu ülesande puhul: kui tegevuskava on selge, siis on ka tulemus seda selgem ja parem ning rahuldab kõiki pooli," märkis Truus ja lisas, et peale eeltöö tegemist asub sisearhitekt juba omapoolseid ettepanekuid tegema.
Tutvu ka arhitekti käekirjaga
Sisearhitekt Pille Lausmäe sõnul peaksid ettevõtted endale sisearhitekti otsides tutvuma ka tema varasemate töödega. "Töö tellija peaks valima sisearhitekti varasemate tehtud tööde põhjal. Arhitektuur ja sisearhitektuur on vaatamata oma küllaltki tehnilisele iseloomule siiski loomingulised erialad ja igal arhitektil on paraku oma käekiri ja stiil, mida ta kõige paremini valdab ning mis on talle omane," märkis Lausmäe.
Teine väga oluline nüanss on tema sõnul ka see, et tellija peaks enda poolt alati määrama esindaja, kes oleks vajadusel ka koordineeriv lüli. "See isik (juhtkond) peab olema võimeline oma töötajate soovidest välja selekteerima lõplikud soovid ja ettepanekud. Kujundaja ei saa olla inimene, kes kõikide töötajate soovidega suudaks arvestada. Selline demokraatia ei ole kunagi positiivse lahenduseni viinud," märkis Lausmäe.
Tema sõnul on enamasti töö tellijaks firma, kes ei tee seda esimest korda ja kellel on juba piisavalt kogemust. "Palju on renoveeritavaid büroopindu, kus endale ei tehta selgeks tehnilisi võimalusi, näiteks olemasolev sprinkersüsteem või ventilatsioon, ja muudatustega kaasnevat tööde mahtu ja maksumust. See toob kaasa palju tühja tööd," rääkis Lausmäe. Tellijal ei maksa ka unustada, et projekteerimine on protsess. "Vähem või rohkem on ka tulemus selle protsessi nägu, ehk siis tellija ja projekteerija koostöö peegeldub lõpptulemuses alati," rõhutas ka Lausmäe põhjaliku projekti kodutöö ja läbirääkimise olulisust.
Pane paika eelarve ja tähtajad
Igal tööl on alati oma hind. "Kliendilt ootaks eeskätt, et ta on endale selgeks mõelnud oma planeeritavate tööde eelarve, lahti mõtestanud ja kirja pannud firma struktuuri (kes kellega koos töötab, kui palju on kabinette, nõupidamisi, avatud-suletud kontor) ja reaalsed tähtajad," märkis Lausmäe. Samas tõdes ta, et kliendid on muutunud oma soovidest teadlikumaks, kuid tööd tellides ollakse siiski palju tagasihoidlikumad kui viis või kümme aastat tagasi.
Olenevalt objektist võib tööde tegemine võtta Lausmäe hinnangul aega kolm kuud kuni aasta. Ka sisearhitekt Tiiu Truus märgib, et alla kolme kuu ei jõua töödega enamasti kunagi valmis. "Kontori või büroo projekteerimise peale läheb tavaliselt aega keskeltläbi kuu aega. Kokkuvõttes alla kolme kuu töödega ikka kuidagi valmis ei jõua. Kõik oleneb muidugi ka objektist, suurusest, eriosade projekteerijatest. Mis puudutab tööde maksumust, siis hinda on üheselt raske öelda . Enamasti inimesed, kes kasutavad professionaalide abi, saavad oma ruumidega valmis kiiremini ja ka odavamalt, kui ise seda kõike omal käel tegema hakates," rääkis Truus. Uutes büroomajades on tema sõnul teinekord juba süsteemid välja töötatud ja alati ei pea sisearhitekti palkama. "Kuid kui ruumid on tühjad, siis on sisearhitekt enamasti hädavajalik," lisasTruus.
Mis tuleb teha ära enne sisekujundaja palkamist?
* Tee endale selgeks, millist bürood ettevõte tegelikult vajab.
* Pane ruumide suunitlus paika (koosolekuruumid, kööginurk jms)
* Selgita välja töötajate vajadused, milline lahendus oleks neile sobivaim ja meeldivaim.
* Tee selgeks, milline on asutuse sisekliima, kui palju võiks olla avatud ruume ja kui palju kinniseid kabinette
* Määra kindlaks ka see, kus võiksid olla printerid jms tööks vajalik tehnika.
* Ära häbene välja öelda ka töötajate ühiseid kiikse ( a la koogireeded vms)
* Tutvu sisearhitekti varasemate töödega
Autor: Ave Lepik, Kaisa Gabral
Seotud lood
Kõnekeskuse ja klienditoe teenus läbi välise partneri kogub viimastel aastatel populaarsust – see on hea võimalus kokku hoida tööjõukuludelt. Kui teised sarnase teenuse pakkujad vastavad vaid klientide kõnedele, teeb Foruse eriliseks operatiivsus reageerida kiirelt kohapeale patrullekipaaži ja tehnikutega.
Enimloetud
6
Näeb häid objekte Eestis ja väljaspool
Hetkel kuum
Näeb häid objekte Eestis ja väljaspool
Rõtov, Mandel ja Lang ettevõtete maksustamisest
Tagasi Äripäeva esilehele