Sisearhitekt: esmalt keskkond, siis esteetika

Ettevõte peaks tema sõnul esmalt mõtlema sellele, millist keskkonda tal täpselt vaja on. "Teinekord öeldakse sisearhitektile, et "tehke meile midagi ägedat!", aga igal tööl peaks olema ka oma lähtekoht. Sest töö tehakse siis tellija materjali põhjal," rääkis ta.

Esmajärjekorras tuleb Põldme sõnul mõelda töökeskkonnale, teisel kohal võiks olla esteetika. "Ka see on õige, et keskkond peaks olema inspireeriv ja motiveeriv, nagu kõik suhtekorraldajad armastavad öelda. Lisaks kõigele sellele peaks töökeskkond olema ka funktsionaalne ja eesmärgipärane," selgitas sisearhitekt.

Projekteerimine on Põldme sõnul osa sisekommunikatsioonist ning alati tasub seoses ruumi kujundamisega välja öelda ka oma ettevõtte töötajate eripärad või kiiksud. Näiteks kui töötajatel on komme igal reedel kooki küpsetada, siis võiks ju köögi kuidagi erilisemalt välja mängida jne.

Kui ettevõte läheb uusi ruume valima, tasub Põldme kinnitusel kohe ka sisearhitekt kaasa võtta. "Teinekord oskab sisearhitekt juba ruumi plaani vaadates öelda, kui palju inimesi mingile pinnale tööle mahub ja kuidas see hiljem ka kenasti sisekujundusega tööle panna," märkis ta.

Eesti Disainikeskuse juhataja Jane Oblikase sõnul on disaineritele kõige parem, kui ettevõttel on olemas selge nägemus ja visioon, kuhu välja jõuda. "Sel juhul on disaini lähteülesannet nii ettevõttel endal kui ka disaineril lihtsam koostada. Reaalsuses selgub disainiülesannet lahates tihti, et algne probleem, millele ettevõtja tuli lahendust otsima, ei ole tegelikult kõige olulisem ehk disainer sõnastab probleemi ümber või täpsemaks," rääkis ta.

Liiga täpne ja jäik ülesande püstitus ettevõtja poolt ei jäta Oblikase ütlusel disainerile küsimusteks ruumi ega pruugi viia õige lahenduseni.

Disain loob ettevõtte toodetele/teenustele lisaväärtust, mis toob investeeringu mitmekordselt tagasi. UK Design Councili eelmise aasta andmete põhjal toob iga disaini investeeritud euro neli eurot kasumi kasvu, 20 eurot käibe kasvu ja vähemalt viis eurot ekspordi kasvu.

Autor: Ave Lepik, Kaisa Gabral