Ettevõtlusmaksud ei vaja tõstmist, vaid tõhustamist

Maksuvabastuse võimaldamist sellisel kujul, nagu see tegelikkuses välja on kukkunud – kasumiraha hoidmisele ja edasi-tagasi laenamisele – Eesti majanduse arenguks vaja ei ole.

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete uuringud on viimastel aastatel korduvalt näidanud, et ettevõtjad, nagu ka Äripäev, näevad ühe suurema arengut takistava probleemina Eestis kõrget maksukoormust. Samas kaitseb Reformierakonna juhitav valitsus järjekindla optimismiga nende hinnangul hästi töötavat ja ärielu stimuleerivat ettevõtete tulumaksuvabastust.

Valitsuse nägemus ettevõtluse maksustamise osas piirdub valimistevahelise aja jooksvate küsimustega, mistõttu on maksureform ja -diskussioon Eestis peatunud. Sisukam arutelu maksusüsteemi parandamise teemal ei saaks ka laiema huvi tekkides õieti alatagi, sest peamiste osapoolte nägemus olukorrast on kardinaalselt vastupidine – valitsuse arvates on maksud piisavalt madalad, ettevõtjate arvulise enamuse meelest hoopis liiga kõrged.

Mäng olgu aus. Reformierakonna tuntud valimislubadus “maksudega ei mängita” on oma aja ära elanud. Kaudseid makse on viimastel aastatel korduvalt tõstetud ja samahästi kui ette hoiatamata tõsteti ka käibemaksu.

Keerukamaks teeb probleemistiku, et üks väike, kuid mõjukas osa vaikimisi praegust maksupoliitikat toetavatest kodumaistest ja väliskapitaliga ettevõtetest ei ole eriti huvitatud ei tootmisvahenditesse ega tööjõudu reinvesteerimisest, küll aga võimalusest tulumaksuvabastust jätkuvalt ära kasutada. Praegused seadused ei tee tulumaksuvabastust võimaldades põhimõtteliselt vahet, kas ettevõte on investeerinud raha uue innovaatilise tehnoloogia, oskusteabe, vabriku või luksusliku kinnisvara soetamiseks, hoiab seda niisama arvel või annab juriidiliselt korrektselt oma välismaisele emafirmale või sõsarfiliaalile laenu.

On selge, et vabalt liikuvasse laenurahasse ning hoonetesse reinvesteerimise maksust vabastamise põhimõte soodustas Eesti majandust teatud varasemal ajal, mil riiki oli vaja meelitada investeeringuid – mida kiiremini ja mida rohkem, seda parem. Paradoksaalsel moel on nüüd reinvesteeringute tulumaksuvabastusest saanud hoopis üks põhjus, miks maksusüsteem on läinud inimeste poolelt betooni poole kreeni: äriühingute tööjõud on praeguseks palju kõrgemini maksustatud kui vara.

Äripäeva hinnangul ei vaja ettevõtete maksusüsteem tõhustamiseks dramaatilisi samme. Kui minna liiga kaugele ühes suunas, näiteks kehtestada Eestis n-ö traditsiooniline ettevõtte tulumaks (sotsiaal- jt maksumäärasid muutmata), prognoosib Eesti Pank, et SKT jääks 3,8% väiksemaks. Teisel äärel käis 2011. aastal radikaalse ideetooriku välja maksuameti juht Enriko Aav, pakkudes ettevõtte tulumaksu täielikku kaotamist.

Raha ja konkurents. Eesti ettevõtluse konkurentsivõime arengukava, milles uus maksupoliitika on üks oluline osa, peaks Äripäeva arvates sündima mitte valimisvõitluses, vaid erakonnaüleses arutelus. Oma juhtiv roll võiks sellises sündmuste käigus olla nii Arengufondil kui ka ettevõtlusorganisatsioonidel. Sest mitte ainult kodumaise ettevõtja teenitud kasum, vaid ka rahvusvaheline raha otsib sadamat, kus ta oleks turvaliselt teeniv.