Aumärgi saanud ettevõtjad kiidavad oma ala

Eesti Toiduainetööstuse Liidu ja Leiburi juhatuse liige ning Vaasan Grupi tegevjuht Ants Promann kuulis teenetemärgi saamisest Äripäevalt. Eesti leivatööstuse edendamise eest tunnustatud ettevõtja oli üllatunud ning leidis, et on teinud vaid oma tööd.

“See on olnud kogu aeg minu elu ja töö, et igapäevase leiva eest siin Eestis ja ka teistes riikides muretseda. See on olnud südametöö,” sõnas Promann. Ta leidis, et on õnnelik inimene, sest on saanud pikalt olla sellises tööstuses, mis on otseselt seotud inimeste ja igapäevase eluga.

“Leib on ju toidu sümbol ja meie rahvale tähendab must leib palju rohkem kui lihtsalt toit. Teatud oreool on sellel asjal juures küll,” märkis Promann.

Toiduainetööstuse liidu juhataja Sirje Potisepp teatas, et liit tegi ettepaneku Promannile teenemärk anda: “Tunneme praegu kogu sektoriga uhkust!”

Ettevõtja ja investor Allan Martinson, kes saab Valgetähe IV klassi riikliku autasu, oli meeldivalt üllatunud. “See oli küll üllatus. Ma armastan Eesti riiki, see on ikka hea, kui see mind ka vastu armastab,” ütles Martinson E24-le. Tema hinnangul on Eesti IT-sektor praegu heas seisus ning kindlasti tunnustust väärt.

Palju on veel tegemata. Ettevõtja Feliks Mägus leidis, et temale tuleb tunnustus tuleb talle liiga vara.

“Vägev!” teatas Mägus, kui Äripäev küsis, mis tunne on saada presidendilt teenetemärk.

“Erakordselt ülev tunne on, seda enam, kui ei oska oodata ja kui ta justkui natuke nagu liiga vara tuleb. Palju asju on ju veel tegemata,” lisas ta.

Mägus ütles, et sai tunnustuse ilmselt seetõttu, et on aktiivselt seisnud selle tööstusharu eest, kus ta ise ettevõtjana tegutseb.

“Olen meie sektori ettevõtjate huve esindanud nii hotelliliidu juhatuse esimehena kuus aastat kui ka kaubandus-tööstuskoja juhatuses. Olen võtnud aktiivselt sõna sektorit puudutavatel teemadel, olen kaitsnud või tagasi lükanud seaduseelnõusid, mis sektori käekäiku kas siis parandavad või halvendavad,” kirjeldas Mägus tegevust, mis võisid talle tunnustuse tuua.

Hea, et maksuraha tootjaid märgatakse. Üks Baltic Workboats ASi omanikest ja Saaremaal oluline tööandja Margus Vanaselja oli samuti üllatunud ning tundis tunnustuse üle heameelt. Ta pidas oluliseks, et president ka ettevõtluse poolt silmas peab. “Kust see maksuraha siis ikka tuleb? Ma arvan, et see on väga hea, mitte mulle, vaid üldse kogu ettevõtlusele,” tõdes Vanaselja.

Küsimusele, kes veel võiks teenetemärki väärt olla, vastas Vanaselja, et talle meeldivad kõik sellised ettevõtted, kes midagi toodavad ja mingit lisaväärtust loovad.

“Saaremaal on kindlasti Luksusjaht üks selline ettevõte ja kindlasti on siin teisigi,” märkis ta.

Promann tunnustaks tööstuses tegutsejaid. Promann ei osanud esiti öelda, kellele tema teenetemärgi annaks, märkides, et tublisid tõsiseid tööstusmehi on mitu, kes on oma asja Eestis korralikult toimima pannud ja siis sellest rahvusvahelise äri teinud.

“Kedagi siin nimetades teeksin kohe liiga teistele. Kui vaid ühe nime saan öelda, siis annaksin selle teenetemärgi härra Mati Kaalule, kes on rohkem kui põlvkonna pikkuselt väga erilise hoole ja armastusega, suure missioonitundega ja kõikide raskuste kiuste teinud Tallinna loomaaiast omamoodi kultuuriväärtuse,” rääkis Promann.

Mäguse arvates on Eestis palju ettevõtjaid teenetemärki väärt: “Ma ei hakkaks nimesid ette lugema, aga Eestis on väga palju väga tublisid ettevõtjaid, kes on aktiivsed mitte ainult oma ettevõtete juures, vaid ka ühiskondlikult.” Mägus leidis, et tunnustust väärivad kõik need, kes ettevõtlusorganisatsioonides või mujal ajavad Eesti asja laiemalt, mitte ainult oma ettevõtte huvidest lähtuvalt.

 

Kommentaar

Tahaks autasu lõikudeks jagada

Väino Sarnet, endine erastamisagentuuri juhtMind ei üllata miski, aga ­ootamatu oli küll, oleks täpsem võib-olla. See tekitab mul kahetisi tundeid.Ühtepidi isiklik kiitus mulle ei meeldi. See tekitab sellise kohustuse- või võlatunde. Aga mul on väga hea meel, et selle kaudu ju tunnustati eelkõige organisatsiooni ja selle autasu tahaks eelkõige kunagistele töötajatele jagada nagu tordilõikudeks.Põhimõtteliselt rahva armastust ei ole erastamise agentuuride juhid kusagil ära teeninud. Sellist lootustki ei saanud kunagi olla.Ausalt öeldes, ma ei vaja formaalset tunnustust isiklikult, aga ma olen tänulik selle eest, et hinnati eelkõige institutsiooni ja neid töötajaid, kes õhtul hilja, mõni ka öösel, väikese palga eest innu ja entusiasmiga töötasid.