TÖÖSTUS. Tööjõud võõrsilt

ABB Balti riikide juhi  Bo Henrikssoni sõnul on ABB kasutanud piiritagust tööjõudu peamiselt tippspetsialistide ja juhtide ametikohtade täitmiseks, samas tööliste, spetsialistide ning suurema osa juhtide ametikohtadest on ettevõte suutnud täita inimestega kohalikult tööjõuturult.

“Piiritaguse tööjõu kasutamine tuleneb peamiselt rahvusvahelisele ettevõttele omasest kontsernisisesest tööjõu liikumisest. Tavapäraselt kujutab see endast kahe- kuni kolmeaastast perioodi, mil inimene töötab n-ö pikaajalises lähetuses välisriigis. Sedalaadi tööjõu liikumised tulenevad kas kõrgtasemel oskusteabe sissetoomise või töötajatele karjääriarengu pakkumise vajadusest. Näiteks tippjuhtide ametikohtadele tõusmise eelduseks on ka rahvusvaheline töökogemus,” rääkis Henriksson.

Henriksson peab ka edaspidi võõrtööjõu kasutamist võimalikuks, kuivõrd ettevõttes on grupisiseselt kõigile töötajatele võrdne võimalus vakantsele ametikohale kandideerida, seda sõltumata asukohariigist.

“Olukord erineb märgatavalt aastate tagusest seisust, mil tavapärasel konkursil osales vaid Eestis elavaid inimesi,” märkis ta.

Seadused võiksid tööandjaid vähem piirata. Ülestõstetavate sektsioonuste tootmisega tegeleva OÜ Kinema tegevjuht Mart Petermann tunnistas, et nende ettevõte kasutas lihtööjõudu tootmises mõni aasta tagasi.

“Sellealane kogemus on igati positiivne ning ma ei välista seda ka tulevikus,” kinnitas ta.

Petermann lisas, et võõrtööjõu kasutamise reeglid võiksid siiski lihtsamad olla. Ta on seisukohal, et eelarvamus  mitteeestlastest töötajate vastu ei ole õigustatud, kuivõrd usaldus ja töö kvaliteet sõltub ikkagi inimesest endast, mitte rahvusest.

ASi Altia Eesti tegevjuhi Kristel  Metsa sõnul on nende ettevõte kasutanud piiritagust tööjõudu peamiselt Soomest, tegemist on olnud spetsialistide ja tippjuhtidega.

“Tõsi, viimastel aastatel ei ole ühtegi töötajat väljastpoolt Eestit meil palgal, kuid me kasutame korporatsioonisiseseid spetsialiste. Selleks on meil näiteks personalijuhtimise ja infotehnoloogia spetsialistid,” märkis Mets

Metsa sõnul on kogemused selles vallas positiivsed, ka on ettevõttes põhimõtteline valmisolek kolmandate riikide kodanike värbamiseks, kui selleks peaks võimalus ja vajadus tekkima. Ta leiab, et Eestis on ju tegelikult näha, et me ei saa hakkama vaid oma tööjõuga.

“Selles, et meie tööjõud välja voolab, pole midagi halba. Samal moel nagu soomlased liiguvad Rootsi tööle ja rootslased Norra tööle,  nii ka eestlased Soome. Meie probleem on selles, et siia ei tule eriti keegi.”  Metsa hinnangul saaks riik kindlasti midagi ette võtta, kas siis võimaldades rakendada soodsamaid makse, kui palgatakse välistööjõudu,  või siis ka üle vaadates kolmandatest riikidest tuleva tööjõu riiki lubamise piirangud.

Tootjad saavad spetsialiste ka ise koolitada. “Lihttööliste ja spetsialistide puudus on Eestis suur, mitmetes valdkondades on meil huvipakkuvad tingimused näiteks Ukraina, Vietnami või Valgevene kodanike jaoks, kuid nende Eestisse tööle võtmine on seadustega piiratud,” nentis Mets.

Tema sõnul peab Altia võõrtööjõu kasutamist Eestis võimalikuks ka tulevikus.

AS Volta seevastu ei ole kunagi väljastpoolt Eestit pärit tööjõudu kasutanud ega plaani seda teha.

“Meie tööturul on piisavalt inimesi, keda on võimalik ettevõttes koolitada, eelduseks on muidugi töötegemise soov,” ütles ettevõtte tegevjuht Aivar Reivik. Tema hinnangul peaks riik  säilitama senist konservatiivset joont ja pöörama tähelepanu haridussüsteemile, ka täiendkoolitustele.

Eestlane ei kipu komandeeringusse. ASi Hekotek juht Heiki Einpaul selgitas, et Hekoteki käibest on viimasel viiel aastal moodustanud eksport umbes 80%, millest lõviosa on Venemaale, mistõttu on nende tarnete puhul tavapärane, et pea alati tehakse kliendi juures kui mitte just täispaigaldus, siis vähemalt paigalduse ja seadmete käivituse juhendamine.

“Seetõttu tuleb arvestatav osa tööst teha väljaspool Eestit. Samas tunnetame, et elujärje paranemisega on meie oma töötajate entusiasm komandeeringutes viibimiseks tasahilju vähenemas ja kui me leiame sobivaid töötajaid asukohariikides, siis oleme huvitatud nende töölevõtmisest.”

Einpauli sõnul on siin tegemist n-ö kahe otsaga asjaga, kuivõrd on ju teada, et väga suur hulk Eesti inimesi on asunud tööle välismaale, seega on trend ju eeskätt liikumises väljapoole Eestit.

“Siiski eelistab enamik inimesi sagedastele komandeeringutele stabiilsust ning kui inimesed on oma kodumaal selle stabiilsusseisundi saavutanud, siis enam ära ei kiputa,” nentis ta. “Hekotek on stabiilne, hea reputatsiooniga tööandja. Meilt on küll üksikud välismaale tööle suundunud, neist osa tagasi tulnud, osa oma otsust ka kahetsenud.”

Einpaul peab võõrtööjõu palkamist tulevikus igatahes enam kui tõenäoliseks.

OÜ Hyrles juhi Urmo Sisaski sõnul on ka neil võõrtööjõuga reaalne kokkupuude olemas, seda siis ennekõike Hyrlese emafirmast Soomest tulnud spetsialistide näol.

“Eelkõige oli/on see vajalik tootmise alustamise faasis või siis seoses uute suuremahuliste tootmisprojektide käivitamisega,” sõnab ta. Sisask usub, et kindlasti saab see nii olema ka tulevikus.

 

Kommentaar

Lahendus oleks renditööjõu kasutamine

Kristiina Saik, ASi Favor personalijuhtAS Favor ei ole seni kasutanud välistööjõudu aga never say never, nagu öeldakse. Seda enam, et Eestis on juba turgu kompimas ettevõtted, kes valmistavad ette renditööjõu sissetoomist kolmandatest riikidest – Ukrainast, Valgevenest jne.Tööjõu vaba liikumise kontekstis on Eestis viimasel ajal kõneldud peamiselt Eestimaalaste väljarändamisest, mitte võõrtööjõu sisserändest. Riiklik prioriteet kindlasti ei ole massiline liht- või oskustööliste immigratsioon. Statistikaameti andmetel oli Eestis 2012. aasta III kvartalis 68 000 registreeritud töötut ja 7600 vaba ametikohta. Nende numbrite valguses tundub kummaline rääkida tööjõu sissetoomise vajadusest. Piiride avamine ei lahenda kohalike töötute probleemi.Usaldusväärsust ja tööoskusi ma ei seosta rahvusega. Iga rahvuse esindajate seast võib nii positiivseid kui ka negatiivseid näiteid tuua. Enne võõrtööliste palkamist peaks mõtlema nende rahvuskultuurilisele taustale ja väärtushinnangutele.Kindlasti tuleks ka ettevõttesiseselt kommunikeerida võõrtööliste palkamise vajadust, vastasel juhul riskitakse sisepingetega firmas.