OMX Baltic−0,03%262,59
OMX Riga−0,03%875,52
OMX Tallinn−0,34%1 691,26
OMX Vilnius0,25%1 001,43
S&P 5000,3%5 650,25
DOW 300,18%41 695,34
Nasdaq 0,61%17 698,61
FTSE 1000,38%8 309,86
Nikkei 225−1,03%36 203,22
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,9
GBP/EUR0,00%1,18
EUR/RUB0,00%101,65

OMX Baltic−0,03%262,59
OMX Riga−0,03%875,52
OMX Tallinn−0,34%1 691,26
OMX Vilnius0,25%1 001,43
S&P 5000,3%5 650,25
DOW 300,18%41 695,34
Nasdaq 0,61%17 698,61
FTSE 1000,38%8 309,86
Nikkei 225−1,03%36 203,22
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,9
GBP/EUR0,00%1,18
EUR/RUB0,00%101,65

07.02.13, 23:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kas Tallinna börsile on oodata lähiaastatel juurdekasvu?

Ettevõtted olid enne finantskriisi börsile mineku osas optimistlikud, aga mida arvatakse praegu, kui majandus on taas kasvule pöördunud ning Tallinna börs kaupleb viie aasta tipus?

Tallinna börsi sõnul on praegu näha ettevõtete huvi suurenemist börsi kui finantseerimiskanali vastu, aga tõenäoliselt võtab selle huvi realiseerumine meie väikesel turul kauem aega kui arenenuma finantsinfrastruktuuriga riikides.

Börsile tulekuks on firmadele oluline peale majanduskeskkonna ka aktsiaturu meeleolu ning kohaliku kapitalituru olukord. “Viimastele aastatele on jätnud jälje üleilmne finantskriis. Eesti ettevõtete käitumist mõjutab olukord meie kapitaliturgudel, mis rahastamisallikana on pankade poole väga tugevalt kaldu. Kindlasti ei ole aga Eestist börsikõlbulikud firmad otsa saanud. Neid ei ole sadades, kuid mitmed kümned kindlasti,” ütles Tallinna börsi juhatuse esimehena kohalt lahkuv Andrus Alber.

Enne finantskriisi ilmutas börsiplaane mitu ettevõtet. Üks neist oli kinnisvarafirma BPT Secura, mille aktsionäride koosolekul arutati 2005. aastal börsile minekut ning otsustati, et firma viimine Tallinna börsile oleks tõenäoline 2006. aasta lõpus või 2007. aasta alguses. Praegu on firma aga teist meelt ning leidnud endale teise lahenduse. “BPT Secura fondi aktsionärid on vahepeal otsustanud teistsuguse väljumisstrateegia kasuks, milleks on kinnistute müük portfellina. Praegu ei ole meil plaanis ka ühegi teise fondiga börsile tulla,” ütles BPT juhatuse esimees Indrek Hääl.

Kapitalituru elavdamiseks on vaja astuda mitu sammu korraga. Viis aastat tagasi ütles Webmedia Groupi (praeguse nimega Nortal) endine juht Taavi Kotka, et tema eesmärk on viia ettevõte börsile. Firma praeguse juhi Priit Alamäe sõnul tuleb neil enne börsile minekut seesmiselt karastuda ning selleks võib kuluda veel mõni aasta. “Nortali strateegia keskendub järgmisel kolmel aastal sellele, kuidas tagada ettevõtte pikaajaline jätkusuutlikkus ja kasvuvõime. See hõlmab endas ettevõtte meeskonna, sealhulgas juhtkonna kompetentside ja sisemiste protsesside tugevdamist, käibe kasvatamist ning geograafilist ja sektorilist balansseeritust. Kui me sellega hakkama saame, siis oleme valmis ka börsileminekuks. See, kas ettevõte lõpuks ka börsile jõuab, sõltub turuolukorrast ning aktsionäride tahtest,” ütles Alamäe.

Eesti kapitalituru elavdamiseks ja välisinvesteeringute suurendamiseks on käidud välja erinevaid ideid, nagu riigifirmade börsile viimine või pensionifondide raha Eestisse investeerimine.”Kohaliku kapitalituru elavdamiseks ja välisinvesteeringute mahu suurendamiseks ei ole olemas ühte võluvitsa, vaid vaja on astuda rida samme korraga, et kogu keskkond muutuks paremaks. Selle alla kuuluvad riigiettevõtete osaluste börsile toomine, võlakirjade turu taaskäivitamine, pensionifondide investeerimisotsused jms,” ütles Alber.

Kuid riigifirmade börsile viimiseks ei saa võtta aluseks ainult aktsiaturgude olukorda.”Finantsturgude konjunktuur on vaid üks asjaolu, mida riigi äriühingute börsil noteerimist kaaludes arvestada ning see ei saa olla ainus ajend riigi ettevõtete börsile viimiseks,” ütles rahandusministeeriumi riigivara osakonnajuhataja asetäitja Tarmo Porgand.

Börsile alles siis, kui on piisav kasumlikkus. Eesti Energia finantsdirektori Margus Kaasiku sõnul ei tooks IPO endaga olulisi muutusi kaasa. “Eesti Energia IPO on riigi otsuse küsimus. Meie võlakirjad on börsil juba kümme aastat noteeritud olnud ja vajalikud muudatused börsinõuetele vastamiseks on juba tehtud.”

Praeguseks on 2015. aastal avalikuks muutumise plaanist teatanud LHV, kuid ka siin mängivad oma osa majanduskeskkond ja turu meeleolud. “Avalikuks ettevõtteks muutumine on kindlasti üks meie eesmärke. Oleme planeerinud seda teha 2015. aasta lõpuks, kuid täpne börsile mineku aeg sõltub sellest, milline on sel hetkel keskkond ning meeleolud turul ja pangandussektoris tervikuna. Ka sellest, kui edukalt oleme oma plaanid realiseerinud,” ütles LHV Panga juht Erki Kilu.

Taust

Emitentide liikumised

Emitent, Kauplemisele võtmine / Noteerimine

Tallinna Kaubamaja06.09.1996 kauplemise alustamine vabaturul19.08.1997 noteerimine põhinimekirjas

Silvano Fashion Group20.05.1997 noteeritud lisanimekirjas21.11.2006 investornimekirjast põhinimekirja

Baltika05.06.1997 noteeritud põhinimekirjas07.05.1998 põhinimekirjast lisanimekirja17.02.2003 investornimekirjast põhinimekirja

Trigon Property Development05.06.1997 noteerimine lisanimekirjas21.05.2007 investornimekirjast põhinimekirja

Järvevana22.07.1997 noteeritud põhinimekirjas15.09.2009 põhinimekirjast lisanimekirja

Harju Elekter30.09.1997 noteerimine lisanimekirjas,17.02.2003 investornimekirjast põhinimekirja

Tallinna Vesi 01.06.2005 noteerimine põhinimekirjas

Tallink Grupp09.12.2005 noteeritud põhinimekirjas

Nordecon International18.05.2006 noteeritud põhinimekirjas