Prominentne raharing

See äriline suhe on suuremat tähelepanu väärt. Pakendite kogumine ja taaskasutamine on valdkond, mida kureerib keskkonnaminister ning kus tulu teenimine sõltub keskkonnaministeeriumi ja riigikogu keskkonnakomisjoni kaudu loodavatest reeglitest.

Ettevõtted peavad Eestisse toodud pakendid kokku korjama. Kuna üksikutel ettevõtetel pole mõistlik üle-eestilist kogumisvõrku luua, siis pakuvad sellist teenust mittetulundusühingud ja osaühing. Näiteks MTÜ Eesti Pakendiringlus pakub seda teenust ja kogub tulu enam kui 2000 ettevõtjalt.

Selles äris on aga mõned varjuküljed, millele juhtis juba 2010. aastal tähelepanu riigikontroll. Riigikontrolli hinnangul võis pakendite turule toomise ja taaskasutamise andmete kontrollimatuse tõttu jääda riigile 2009. aastal laekumata vanas rahas ligikaudu miljard krooni.

Äripäeva kogemus on näidanud, et kõige kinnisem taaskasutusorganisatsioon on MTÜ Eesti Pakendiringlus, mille üks võtmetegelasi Anti Tammeoks lühikest aega riigikogus olles koos Rain Rosimannusega pakendiseadusega tegeles. Mõlemad mehed kuulusid riigikogu keskkonnakomisjoni.

Autorollo ja Autovaal. Rain Rosimannust ja Keit Pentus-Rosimannust ootab sel aastal ees kohtuvaidlus, mis on seotud pankrotistunud Autorollos toimunud tehingutega. Veofirma Autorollo kuulus Keit Pentus-Rosimannuse isale Väino Pentusele, kuid selle ettevõttega seoses aitas Väino Pentust ka Rain Rosimannus. Näiteks käidi 2008. aastal koos Swedbankist veofirmale laenu küsimas.

Autorollo skeemidest jooksis läbi ka firma nimega Autovaal, millel oli Autorollo vastu nõue. Selle nõude omandas hiljem ettevõte Renaldo Invest ja seda kasutati Autorollo varade väljaviimiseks. Renaldo Invest oli Rosimannuste poolt raskustesse sattunud Autorollosse appi kutsutud advokaat Siim Roode kontrolli all. Neid seoseid uurides avastaski Äripäev huvitava kokkusattumuse Autorollo, Autovaala ja Eesti Pakendiringlusega seoses.

Truu partner. Ühegi töötajata Autovaal on osutunud Eesti Pakendiringluse truuks partneriks ja sarnaneb puukfirmaga, mis Pakendiringluse turjal mõnusat elu elab.

Autovaala üks tuluallikas on Eesti Pakeniringlusest laekuvad rendimaksed. Autovaalale kuulub üks Scania veok, mida ettevõte Prügitondi-nimelisele firmale edasi rendib. Prügitondi omanik on IRLi kuuluv Vello Lips. “Kui ma firmaga alustasin, siis rentisin kahte autot, ühe multilift konteinerite veoki Scania Autovaalalt ja teise, Volvo prügiveoauto, Eesti Pakendiringluselt,” lisab Lips.

Lipsi nimi ei ütle laiemale avalikkusele suurt midagi. Palju tuntum on aga tema erakonnakaaslane Toomas Tauts, kes ongi Autovaala peremees.Autovaal kuulub ettevõttele Tehnovaal, mis omakorda kuulub Toomas Tautsile.

Mõjukas IRLi poliitik. Tauts juhtis Res Publica kõrgaegadel erakonna Tallinna piirkonna tegevust ja on olnud ka Tõrva abilinnapea. Tema praegust mõjukust IRLis näitab aga fakt, et majandusminister Juhan Parts on pannud ta Eesti Energia nõukogusse omaniku huve esindama.

Ka Rosimannust tunneb Tauts hästi, sest mõlemad mehed on koos töötanud president Lennart Mere nõunikena.

Autorollo skeemidepuntra lahtiharutamisel komistas aga Äripäev üllatavale fakti otsa, millest selgub, et Tauts oli ka Keit Pentuse isa Väino Pentuse äripartner. Veelgi üllatavam oli meile aga Pakendiringluse juhi Aivo Kanguse reageering, kui hakkasime temalt küsima Autovaala, Eesti Pakendiringluse ja Autorollo võimalike ärisuhete kohta. Ainuüksi küsimuste nägemine pani Kanguse manitsema ajalehte võimaliku kohtuasja eest. Need küsimused puudutasid 2009. aasta novembris kahel päeval Autovaala pangakontol toimunud raharinglust.

20. novembril kandis Pakendiringlus Autovaala arvele 250 000 krooni ja samal päeval on Autovaal kandnud Autorollole 250 000 krooni.

25. novembril kandsid Pakendiringlus Autovaalale 150 000 krooni ning osaühing Prügitont 100 000 krooni. Ja taas samal päeval on 250 000 krooni liikunud Autovaala arvelt Autorollole. Nii tekkiski Autovaalal üks nõue Autorollo vastu, mis hiljem loovutati Rosimannuste appi kutsutud advokaat Siim Roodega seotud ettevõttele.

Tauts jäi tummaks. Nende ülekannete kohta Tautsilt selgitusi saada osutub võimatuks. Ta vaikib kui haud, kuigi lubas, et tutvub küsimustega eelmise nädala reedel ja ka vastab neile.

Autorolloga juba 2008. aastast seotud Rain Rosimannus ütleb, et tema ei tea nendest ülekannetest midagi. 2010. aasta kevadel Autorollo juhtimisse sekkunud Keit Pentus-Rosimannus ütles, et temale oli Autovaala ja Autorollo ärisuhe teadmata.

Kanguse sõnul puuduvad Eesti Pakendiringlusel seosed Autorolloga. Samuti ei tunne ta ega ole ka kunagi suhelnud Rain Rosimannusega.

Ütlus, et Eesti on liiga väike ja seetõttu võib avastada ka asjaosalisi üllatavaid ärisuhteid, peab ka seekord paika.

Veel üks üllatus

Autorollole tehtud ülekannetega aga Autovaalaga seotud üllatused ei lõppe. Veelgi huvitavam on fakt, et Äriregistrile esitatud Autovaala 2009. ja 2010. aasta majandusaasta aruandes olevad numbrid ei kattu Äripäeva käsutuses oleva info kohaselt nendel aastatel ettevõtte pangaarvelt läbi liikunud rahasummadega. Autovaala majandusaasta aruannetes näidatud müügitulu on olnud tegelikkusest väiksem. Äripäeva andmetel laekus ainuüksi Eesti Pakendiringluselt 2009. ja 2010. aastal Autovaala arvele suurem summa, kui ettevõte on mõlema aasta aruannetes veoki ja muu põhivara rendist müügituluna kokku teeninud.Seda, kui suure summa eest on Pakendiringlus Autovaalalt 2009. ja 2010. aastal teenuseid ostnud, ei soovi Aivo Kangus avalikustada. Viimases Äripäeva saadetud kirjas teatab Pakendiringlus: “Tulenevalt pakendiseadusest on EPRi tegevuse seadustele vastavust korduvalt kontrollinud nii maksuamet kui ka keskkonnainspektsioon.”Selles vastuses peitubki üks põhjus, miks Äripäev meie käsutuses oleva info avalikustas. Lisaks Pakendiringluses toimunud raharingluse kontrollimisele tuleks vaadata ka selle MTÜ äripartnerite tegevust, sest nii saab kogu ärist selgema pildi. Teine põhjus peitub keskkonnainspektsioonis. Pakendiringluse tegevuse üle järelevalvet teostama pandud asutus allub keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusele.

Pakendiseaduse muudatus kogub tolmu

Riigikontrolli hinnangul võis pakendite turuletoomise ja taaskasutamise andmete kontrollimatuse tõttu jääda riigile 2009. aastal laekumata ligikaudu miljard krooni ehk 64 miljonit eurot. Võrdluseks – sarnases suurusjärgus oli maksuameti hinnangul mõni aasta tagasi  kütuseturul toimunud käibemaksupettustega riigile tekitatud kahju. Kütuseturul suutis riik end seadusi muutes kehtestada, pakendijäätmeäri reguleerivate seaduste muutmine on aga jäänud toppama.Kui 2011. aasta aprillis sai keskkonnaministriks Reformierakonda kuuluv Keit Pentus, oli ministeeriumi ametnikel pakendiseaduse muudatuste töövariant juba valmimas. Sama aasta suvel kirjutas Pentus riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgole, et pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu on koostamisel ja esitatakse lähiajal avalikule kooskõlastusele. 2011. aasta suve lõpul oligi eelnõu valmis, kuid e-õigusesse jõudis see alles 2012. aasta suvel.  Praeguseks on aastanumber vahetunud ning seadusemuudatus ikka keskkonnaministeeriumis ning ootab justiitsministeeriumisse kooskõlastamisele saatmist.Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna juht Pavel Ivanov põhjendas eelnõu venimist põhjaliku tööga. “Seaduse eelnõude ettevalmistamine ongi aeganõudev ja põhjalik töö. Teile huvipakkuva eelnõu kohta teatame, et pakendiseaduse muutmisega seotud sisulisi probleeme arutab lähiajal ka pakendikomisjon. Kohe pärast erimeelsuste lahendamist on võimalik eelnõu valitsusele esitada,” kirjutas Ivanov Äripäeva küsimusele vastates.2010. aastal riigi tegevust pakendijäätmete kogumisel ning taaskasutamisel auditeerinud riigikontroll jõudis järeldusele, et kehtivat pakendiseadust on vaja muuta. Riigikontrolli tollase hinnangu kohaselt ei suuda riik tagada, et taaskasutusorganisatsioonidel oleks piisav finantssuutlikkus ja finantssuhete läbipaistvus. Vähese läbipaistvuse heaks näiteks on ka kõrvalküljel olev Äripäeva suhtlus MTÜ Eesti Pakendiringlus juhi Aivo Kangusega.Karmi hinnangu põhjuseks on puudulik järelevalve pakendiettevõtjate, neid esindavate taaskasutusorganisatsioonide ning pakendijäätmete taaskasutajate üle. Riigikontroll soovitas keskkonnaministril muu hulgas reguleerida selgemini pakendijäätmete taaskasutuse tõendamise põhimõtteid, sõnastada taaskasutusorganisatsioonidele selgemad nõuded nende tegevusülevaadete (aruannete) koostamiseks jm.

Eelmine minister oli riigikontrolliga päri. Tollane keskkonnaminister, samuti Reformierakonda kuuluv Jaanus Tamkivi oli enamiku riigikontrolli soovitustega nõus ning ministeeriumi 2010. aasta tööplaani võetigi pakendiseaduse muutmise eelnõu koostamine.Äripäeva andmetel oli esialgses eelnõus punkte, mis ei meeldinud aga MTÜga Eesti Pakendiringlus seotud inimestele. Näiteks ei olnud meelepärane muudatus, mis oleks sundinud suurendama pakendite kogumisega tegelevate MTÜde liikmete arvu. MTÜ Eesti Pakendiringlus liikmeteks on praegu ainult neli ettevõtet. Liikmete ringi laiendamine tooks kaasa selle, et info MTÜs toimuva kohta jõuaks suurema hulga inimeste kätte. Millegipärast aga kadus see nõue eelnõust juba enne e-õigusesse jõudmist.On avalik saladus, et pakendijäätmete äris liigub palju raha ning osavad ärimehed on suutnud tekitada mittetulundusühingute varju firmade rägastiku, mille kaudu võetakse taaskasutusorganisatsioonist raha välja. Samuti on ärimehed, käsi pikal, taotlemas Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) toetusi. Suurem läbipaistvus pakendijäätmete kogumisel oleks neile tõenäoliselt vastukarva.

 

Anti Tammeoks

Oli lühikest aega riigikogus ja osales nende seaduste loomisel, mis reguleerivad praegu ka MTÜ Eesti Pakendiringlus tegevust. Tema ametinimetus on tootmis- ja logistkajuht ja just teda peetakse selle MTÜ tegelikuks ajuks. Praegu on ta kriminaa­luurimise all seoses kelmusekahtlusega. 

Aivo Kangus

MTÜ Eesti Pakendiringlus juht. Teda peetakse Pakendiringluse näoks, kes peab avalikkusega suhtlema. Äripäevaga ta Auto­vaala teemadel aga suhelda ei tahtnud.

Toomas Tauts

Üks majandusminister Juhan Partsi usaldusalustest Eesti Energia nõukogus. Kuulub mitme ettevõtte omanikeringi, millest osa on väga heades ärilistes suhetes Eesti Pakendiringlusega.

Väino Pentus

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse isa, kes oli veofirma Autorollo omanik. Teiste hulgas oli tema äripartner ka Toomas Tauts.

Rain Rosimannus

Osales riigikogus olles keskkonnakomisjoni töös ja aitas välja töötada keskkonnaäri reguleerivaid seadusi. Riigikogu töö kõrvalt aitas aga ka Väino Pentusel Autorolloga toimetada. 

Meil pole Autorolloga mingit seost

Aivo Kangus, MTÜ Eesti Pakendiringlus juhtPakendringlusel (EPR) puuduvad igasugused seosed OÜ Autorolloga ning me pole kandnud sinna ühtegi senti. Ma ei ole Rosimannusega suhelnud ega tunne teda.2009. aasta alguses tuli vastavalt pakendiseadusele suurendada oluliselt avalikkusele suunatud pakendikonteinerite arvu. 2008. aasta majanduslaguse raames nõudis pank EPRilt kiirkorras kogu laenu kustutamist. Jäätmefirmadelt ei ole võimalik eraldi tellida konteinerite rendi- ja tühjendusteenust. Vältimaks tulevikus sõltuvussuhet tühjendusteenuse ostmisel, oli antud otsus – mitte kasutada jäätmekäitlejaid konteinerite rendileandjana – ainuõige. Seda kinnitab ka meie suurima konkurendi ETO analoogne strateegia eraldi teenuste sisseostmisel. Jäätmefirmadega samal hinnatasemel on rendipartneriks OÜ Autovaal, kellele me oleme tasunud lepingujärgseid arveid. Kellele ja kui palju Autovaal on raha kandnud, pole mulle teada. Eeldatavasti on tegemist Autovaala ärisaladusega ning vastav info on teatavasti pangasaladus krediidiasutuste seaduse tähenduses.

Tootjavastutus

Pakendiettevõtjaks on pakendiseaduse mõistes pakendatud kaupade tootja, maaletooja ja kaubandusettevõte.Pakendatud kaupade tootjad ning maaletoojad on kohustatud pidama arvestust pakendimaterjalide ja nende masside kohta ning tagama seaduses ettenähtud koguses pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise.Ettevõte võib pakendijäätmete kogumist ja taaskasutamist korraldada ise või delegeerida oma kohustuse akrediteeritud tootjavastutusorganisatsioonidele.Pakendite kogumist, sorteerimist ja taaskasutamist finantseerivad pakendiettevõtjad tootjavastutusorganisatsioonidele makstavat tariifidest.

Eestis on kolm pakendite taaskasutusorganisatsiooni.MTÜ Eesti Pakendiringlus liikmed on AS Kalev Chocolate Factory, AS Rubla, AS Maag Grupp, OÜ Päikesepagar.MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsiooni liikmed on Tetra Pak SIA, Elopak OY Eesti filiaal, Procter & Gamble International Operations S.A., Unilever Eesti OÜ, Valio Eesti AS, Põltsamaa Felix AS, Altia Eesti AS, AS Santa Maria, Eskaro AS, Tikkurila AS, Kaupmees & Ko AS, Raisio Eesti AS, Rimi Eesti Food AS, Prisma Peremarket AS, ETK, Sanitex Estonia OÜ.Tootjavastutusorganisatsioon OÜ osanikud on AS LTT, AS Balsnack International Holding, R-S Packing OÜ, AS Smarten Logistics, RRLektus AS, AS Sirowa Tallinn, MAXIMA Eesti OÜ, AS OG Elektra.

Omapärased läbirääkimised vastuste saamiseks

MTÜ-le Eesti Pakendiringlus Autovaala ja Autorollo kohta esitatud küsimustele vastuse saamine osutus üllatavalt raskeks katsumuseks. Allolev on väljavõte kirjavahetusest Äripäeva ajakirjanike ja Eesti Pakendiringluse juhi Aivo Kanguse vahel.

28. jaanuar

Äripäeva esimene kiri MTÜ Eesti Pakendiringlus juhile Aivo KanguseleMeie andmetel on MTÜ Eesti Pakendiringlus kandnud OÜ-le Autorollo 400 000 krooni läbi OÜ Autovaal. /---/Miks andis Eesti Pakendiringlus 400 000 krooni Autovaala kaudu Autorollole?Kas Eesti Pakendiringlus on selle raha tagasi saanud? Millal?Kellega Autorollo esindajatest olete suhelnud nende ülekannete teemal?Kas Rain Rosimannusega olete suhelnud nende ülekannete teemal?MTÜ Eesti Pakendiringlus on aastatel 2009 ja 2010 Autovaalale kokku kandnud suurusjärgus viis miljonit krooni.Mis lepingute täitmisega oli tegemist?

Kangus vastabEsmalt soovin ma kirjalikku kinnitust, et minu vastused Teie kirjalikele küsimustele avaldatakse muutumatul kujul ja täies mahus. Vastuste mitteavaldamise korral ei pea te tulevikus minuga suhtlemisele enam aega kulutama. Palun anda ette tähemärkide maksimumarv koos tühikutega, et ei toimuks möödarääkimisi. Sellest printsiibist lähtudes võiks ka edaspidine suhtlus toimuda.

29. jaanuar

Äripäeva teine kiriVastuste sisu kindlasti ei muudeta. Mahuga on selline asi, et see sõltub leheruumist. Enne avaldamist saame teie sõnad saata uuesti ülevaatamiseks, et oleks selge, mis ja kui palju avaldatakse. Aga küsimused on endised.

Kangus vastabMulle ei sobi variant, et minu vastustest valitakse välja “mis ja kui palju avaldatakse”. Kui Äripäeval peaks olema sisuline huvi minu vastuste vastu, siis soovin siiski saada teada tähemärkide arvu koos tühikutega ning seda kasutada. Kui Äripäevale kokkulepitud mahus vastuse avaldamine ei sobi, siis ei sobi minule ka ülalkirjutatud vormis vastamine.Teiseks soovin ma teada konkreetset alginfot, millele vastata:1) kust pärineb ja millises vormis on Äripäeva poolt konkreetsetel kuupäevadel Pakendiringluse arvetelt Autovaalale tehtud ülekannete info?Palun edastage mulle kommenteerimiseks alginfo.2) “MTÜ Eesti Pakendiringlus on aastatel 2009 ja 2010 Autovaalale kokku kandnud suurusjärgus viis miljonit krooni.” Kust pärineb ja millises vormis on Äripäeval konkreetsel perioodil Pakendiringluse arvetelt Autovaalale (Autovaalale Pakendiringluselt laekunud) ülekannete info?Palun edastada mulle alginfo kommenteerimiseks.

30. jaanuar

Äripäeva kolmas kiriKas ma saan õigesti aru, et Eesti Pakendiringlus ei soovi nende ülekannete tagamaid kommenteerida?Meil ei ole tavaks jagada infot selle kohta, kust meie andmed pärinevad ja see polegi praegu oluline. Oluline on avalikkuse jaoks tootjavastutusorganisatsiooni koostööpartnerid ja nendega tehtud tehingud. 1000 tähemärki kommentaariks sobib Äripäevale, kui tegemist on ka sisulise vastamisega küsimustele.

Kanguse vastusTe olete täiesti valesti aru saanud, et Pakendiringlus ei soovi antud teemat kommenteerida. Vastupidi, ma soovin et kommentaar avaldatakse muutumatul kujul, mida ma Teie viimasest lausest ka välja loen arvestades eelnevat kirjavahetust. /---/Ja veel üks asi.Juhin Äripäeva tähelepanu faktile, et konkreetsed finantsandmed ettevõtete või isikute kohta, mida ei ole võimalik hankida avalikest infokandjatest, kuuluvad pangasaladuse alla. Isikud, kes majandus- ja kutsetegevuse raames vastavalt krediidiasutuste seadusele saavad ligipääsu pangasaladusele, on seal ära märgitud ning samuti, mida nad selle infoga teha võivad. Kellel iganes Pakendiringluse või Autovaala konkreetne finantsinfo/pangasaladus käes, siis Äripäevale, Koit Brinkmannile või kellele iganes vastava info edastamine on vastuolus seadusega.Seega soovitan juristiga nõu pidada ja hoolikalt kaaluda, kui detailselt (ja kas üldse) Teie käes olevat pangasaladust avaldate. Kas kõik Teie küsimustes toodud numbrid omavad seost püstitatud teemaga või on hoopis eesmärgiks pangasaladuste avaldamisega kahjustada konkreetsete isikute mainet ning majandustegevust?

30. jaanuar

Äripäeva neljas kiriAitäh vastamast! Vastusega seoses tekkis veel küsimusi. Autovaal pakub Eesti Pakendiringlusele konteinerite rendi teenust ning teatavasti tuleb taaskasutusorganisatsioonil tagada pakendi ja pakendijäätmete käitlemisega seotud teenuste ostmine konkurentsi alusel.Kus ja millal ilmus teade konteinerite renditeenuse konkursist?Kes lisaks Autovaalale tegid konkursil pakkumised?Kas 2009. a ja 2010. a rendimaksed Autovaalale olid kokku üle viie miljoni krooni?Kas OÜ Prügitont osutab Pakendiringlusele teenust? Millist?Kas Eesti Pakendiringlus on rentinud või rendib OÜ-le Prügitont veokit? Mis hinnaga?

Kangus vastabMitu tähemärki mulle vastuste avaldamiseks eraldatakse? Ühtlasi ma annan teada, et kõik päevad ei ole vennad ja ma ei tarvitse kogu aeg tulevikus vastusteks kättesaadav olla. Vastused kahtlemata saate, kuid meie põhitöö on ikka pakendijäätmete taaskasutamise organiseerimine.

4. veebruar

Aivo Kanguse kiri Äripäeva ajakirjanikuleSaatsin ka kolmapäeval päringu, millele pole vastust saanud. Enne kui ma ei tea, et mu vastused ka täies mahus avaldatakse, ma ka ajakirjanikuga ei suhtle. Seega pall puhtalt Teie väravas.

Äripäeva vastusVastuste täieliku avaldamise kohustust ühelgi ajakirjandusväljaandel ei ole ega saagi olla. Kahju, kui Te ei soovi olla avatud ja taaskasutusorganisatsiooni juhina selle tehinguid selgitama.

Samal päeval vastab Aivo Kanguse asemel Eesti Pakendiringluse büroojuhtKuna Aivo Kangus ei ole täna enam kontoris, siis annan edasi tema sõnad:“Tulenevalt meie kirjavahetusest vastan nii lühidalt kui võimalik. Vastavalt pakendiseadusele on EPR teenused sisse ostnud konkurentsi korras. Tulenevalt pakendiseadusest on EPR tegevuse seadustele vastavust korduvalt kontrollinud nii maksuamet kui keskkonnainspektsioon. Arvestades ka eelnevaid vastuseid, arvame, et oleme avalikustanud piisaval määral oma tegevust.”

6. veebruar

Äripäeva uus kiri Aivo Kangusele ja MTÜ  Eesti Pakendiringlus üldaadressileSaadan Äripäeva ja EPRi kirjavahetuse kohta veel täpsustavad küsimused. Juhin tähelepanu, et 4. veebruaril saadetud vastuses te ei vastanud küsimustele. Küsimustele vastamise asemel te teatasite, kes on EPRi tegevust korduvalt kontrollinud. Seda me aga ei küsinud.Te vastasite, et olete teenused ostnud sisse konkursi korras, aga jätsite vastamata, millal konkreetne konkurss toimus ja kus ilmus teade selle toimumise kohta.Seetõttu saadan Äripäeva küsimused uuesti ja loodan, et te neile ka vastate.

Sellele kirjale ei olnud eile õhtuks veel vastust tulnud.