Toome eakamate kogemused ja oskused tööturule tagasi

Maa elanike arv on juba ületanud 7 miljardi piiri ning demograafiliste muudatuste ning tehnoloogia arengu tõttu on elu planeedil muutumas äärmiselt etteaimamatuks. Infosüsteemide areng ning kapitali vaba rahvusvaheline liikumine võib kiirelt muuta miljonite inimeste sissetulekuid ning heaolu. Hiljutine finantskriis näitas taas, et kindlustunne, heaolu ning rahanduslik stabiilsus on muutuva, kohati isegi kaheldava väärtusega.

Kogu Euroopa Liidus on peamiseks tulevikuprobleemiks pöördumatu rahvastiku vananemine, inimesi sureb rohkem, kui juurde sünnib. Statistikaameti mudelite järgi peaks nii sünnid kui ka surmad Eestis jääma 2050. aastani praegustele tasemetele, mis tähendaks, et üle 65aastaste osakaal ühiskonnas ületaks ühe kolmandiku. Praegu on Eestis vanadus- ja töövõimetuspensionäre ligi 400 000.

Muus Euroopas on rahvastik vananenud veelgi kiiremas tempos. Nii näiteks on aastaks 2050 kogu ELi prognoositav tööealine elanikkond (15–64 eluaastat) vähenenud 48 miljoni inimese võrra. Vähenenud tööjõud tähendab majanduse kokkutõmbumist, mille tõttu  satub langusohtu nii siseturul toodetud ning pakutud teenuste ja kaupade kvantiteet kui ka kvaliteet. Kahanev majandus on ebaatraktiivne ka väliskapitalile.

Pensionisüsteemi loojang. Lisaks majandusele, toimuvad muudatused ka sotsiaalselt. Muutused garantiides, sotsiaalprogrammides ning tööhõives on otseses seoses riigieelarve laekumistega. Mida vähem maksumaksjaid ja maksulaekumisi, seda piiratum ja raskemini tasakaalus püsiv on riigieelarve. Riigipoolne tugi sotsiaalhoolekandele, pensionidele ja abirahadele väheneb ning kui ühel päeval enamike riikide reitingud ei võimalda enam laene või abipakette, siis võib üsna kindlalt väita, et ka Bismarcki ajast pärit pensionisüsteemiga on Euroopas peagi lõpp. Tulevikus kaoks ka pensionisammaste süsteem.

Üks iseenesest vajalik viis tööjõu tööturul hoidmiseks oleks pensioniea tõstmine. Paraku ei pruugi kogu küsitav osa rahvastikust sellega nõus olla, nagu selgus näiteks 2010. aastal Šveitsi referendumil. Töötamine pensionieas tuleks pigem teha nii heaks ja samas niivõrd vabatahtlikuks pakkumiseks, et pensionärid ise sooviksid olla tööga hõivatud.

Vanematel inimestel on sageli oskusi, mis rakendudes annavad eelise tööturul ja mõnikord on suisa asendamatud. Alternatiivse lahendusena on välja pakutud ka senisest intensiivsemat sisserännet, kuid selle meetme vastu räägib asjaolu, et Eestis moodustab juba praegu esimese ja teise põlve sisserännanute hulk rohkem kui veerandi rahvastikust.

Eakamatele tööinimestele võiks teha soodustusi nii maksude, tervishoiukulude kui ka ravimitoetuste osas. Üks lihtne näide: Spaa- või sanatooriumipaketid võiks olla töötavatele pensionäridele odavamad kui mittetöötavatele. Häid ja huvitavaid motivatsioonimeetmeid leiaks kindlasti palju – nii toodete kui ka teenuste hulgast.

Aktiivsem vanadus. Eelkõige peaks soov töötada tekkima pensionäridel endal, kui kogenud töötaja palk muutuks palju suuremaks kui n-ö tavaline vanaduspension. Aktiivsed inimesed on reeglina nii tervemad kui ka produktiivsemad oma eakaaslastest. Samuti hindavad inimesed igas vanuses kaasatust ja sotsiaalseid suhtlemisvõimalusi, mida eakamana töötamine ka pakub.

Kogemusterohke pagasiga tööjõu lisandumisest tõuseks kasu kogu rahvamajandusele: rohkem palka teeniv elanikkond ostaks enam kaupu-teenuseid, tõuseks SKT. Siis kasvaks ka laekumised riigieelarvesse ja tekiksid uued vahendid sotsiaalprogrammidele, sündimuse suurendamisele ning Eesti muutuks taas atraktiivseimaks elukohaks neile, kes on siit varem välja rännanud.

Inimeste kaasatust tööturul ei tasu peale suruda ega ära võtta, vaid pigem suunata. Eesti vajab uusi ideid, mis aitaksid suurendada sündimust ning väljarännanute kodumaale tagasi pöördumist. Edukas riik peaks tulevikku silmas pidades juba praegu alustama suuremate muudatustega ja hakkama peale oma tööturust. Tuleks tagada, et tööga hõivataks võimalikult suur osa mitte ainult teatud vanusepiirides, vaid kogu töövõimelisest elanikkonnast. Sest olgem ausad, Eestil ei ole just palju valikuid jäänud.

Artikkel ilmub EMT, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames