Riigikontroll avaldas kultuuri rahastamise eriaruande, mis hõlmab toetuste jaotamist aastatel 2011 ja 2012. Audit toob välja, et sama tegevuse või projekti toetamisega tegeleb mitu otsustuskogu, mis toob kaasa topeltrahastamist.
Näiteks toob audit välja, et kõik Eesti Filmi Sihtasutuse 2011. aastal toetatud filmiprojektid on saanud raha ka Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitalist. Sellele lisaks on mõned saanud raha ka kultuuriministeeriumist.
Sellisel kujul toetusi jagada ei ole otstarbekas ega säästlik, leiab riigikontroll. "Ka inimesed, kes eri otsustuskogudesse on kuulunud, on sageli samad. Kõik rahajagajad ei suuda alati tagada taotluste ja aruannete piisavat kontrolli, et vältida topeltrahastamist. Raha ei ole alati sihipäraselt kasutatud, rahastamisotsused pole alati läbipaistvad ega põhjendatud," hindab audit.
Samuti esineb huvide konflikti, mille näitena on auditis Eesti Filmi Sihtasutuse projekti „Eesti film 100“ saatesarja rahastamine. Sarja autor ja toimetaja on ühtlasi projekti „Eesti film 100“ juht. Seega osaleb projektijuht iseendale raha eraldamise otsustamisel. Kultuuriminister Rein Langi kinnitusel on aga viimane väide väär, sest EF 100 projektijuht ei ole kunagi osalenud iseendale raha eraldamise otsustamisel - kõik toetusotsused võtab vastu peaekspert.
Auditis vaadeldavateks valdkondadeks on arhitektuur, filmikunst, kirjandus, kunst, muinsuskaitse, muuseumid, muusika, rahvakultuur, rahvaraamatukogud, teatrikunst ja sport. Riigikontroll ei käsitlenud meediavaldkonda, kultuurilise mitmekesisuse ega lõimumise valdkonda.
Mitmes varasemas auditis on riigikontroll juhtinud tähelepanu, et kultuuri rahastamise süsteem on väga keeruline. On välja toodud, et nii kultuuriministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti Kultuurkapital kui ka Eesti Olümpiakomitee on toetanud samu sihtrühmi ja tegevusi.
Olulise muudatusena ei ole alates 2011. aastast nimetatud Eesti Kultuurkapitali sihtkapitalidesse ühtegi kultuuriministeeriumi ametnikku, mistõttu kaob otsene otsustajate dubleerimine kultuuriministeeriumi ja kultuurkapitali vahel. Olemasolev toetussüsteem põhjustab märkimisväärseid kulusid ja halduskoormust nii taotlejatele kui ka taotluste menetlejatele. Näiteks kulutavad spordialaliidud halduskuludeks pool riigilt saadud toetuse summast ning umbes viiendiku kogueelarvest.
2011. aastal kinnitati Eesti Kultuurkapitali arengusuunad aastateks 2012–2015, mille eesmärgiks on muu hulgas eristada selgelt ka kultuurkapitali ja kultuuriministeeriumi rahastamispõhimõtted ja tööjaotus. Sihiks on seatud seegi, et pidevaid tegevusi riigi ülesannete täitmiseks tuleks rahastada ministeeriumi kaudu riigieelarvest ning kultuurkapitali rolliks jääks projektipõhine rahastamine.
Praktikas leidub aga siiani näiteid sellest, et igapäevaseid riigiülesandeid rahastatakse projektipõhisena ning sama tegevuse tarbeks eraldatakse raha mitmest kohast. Kultuuriministeerium on 2013. aasta eelarveläbirääkimiste käigus teinud ka ettepaneku panna hasartmängumaksust laekuva raha jagamine spordile ja kultuurile täielikult kultuurkapitali ülesandeks.
Seotud lood
Suurel osal tuleohutusülevaatuse kohuslastest on jätkuvalt ülevaatus tegemata. Päästeamet on viimasel ajal saatnud ettevõtetele hoiatusteateid. Foruse praktika näitab, et tihti pole ettevõtete juhid ja hoone haldjad kursis, millised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud ning mis regulaarsusega tuleb seadmeid kontrollida. Valdavalt on murekohad objektidel sarnased.
Enimloetud
4
Lembit Lump: ei tohiks keegi kuri olla
5
Omanik kaebas Viimsi valla kohtusse
Viimased uudised
Kuidas juhtida bürood, kus ei ole inimesi?
Hetkel kuum
Ennustab riigivõlakirjadele vähest kauplemist
Omanik kaebas Viimsi valla kohtusse
Tagasi Äripäeva esilehele