LOGISTIKA. Euroopa Liit lihtustab pakisaatmist

Rahvusvahelist e-kaubandust kasutab umbes veerand Euroopa Liidu ettevõtetest, kuid üle 57% Euroopa jaeettevõtetest peab seda probleemseks. Eestis on korduvalt nurisetud selle üle, et mitu internetiäri ei müü oma kaupu Eestisse, samuti on saatmistasu Eestisse sageli väga kõrge.

Euroopa Liidus ei olda rahul kohalike ühisturgude ja e-kaubandustega, sest reeglid ja tavad on riigiti liiga erinevad, seetõttu ei müüda ka ELi riikide vahel kaupu ühesugustel tingimustel.

Ootavad ettepanekuid. Kas on tekkinud vajadus uue universaalteenuse kohustuse järele, et parandada pakkide kättetoimetamise teenuse kättesaadavust, taskukohasust ja kvaliteeti? Milliste toimingute puhul oleksid hinnapiirangud õigus­tatud? Millistes turusegmentides või millistel turgudel oleks vaja konkurentsi suurendada? Kas logistikaettevõtjatele loodud logistikaplatvormid saaksid aidata paremini täita e-jaemüüjate vajadusi?

Need on vaid mõned küsimused, mida tõstatab Euroopa Komisjoni roheline raamat “ELi e-kaubanduse arengut toetav ühtne pakiveoturg”.

Euroopa Komisjoni siseturu peadirektoraadi õigusekspert Kristin Hentschel tõi ümarlaual välja, et 2010. aastal oli ELi veebikaubanduse maht 3780 miljardit eurot, erinedes vaid 3,5 protsenti kogu kaubanduse mahust. Civic Consultingu uurin­gu kohaselt võiks e-kaubanduse maht olla 15 protsenti kogu kaubanduse mahust.

Klient ootab selgust. Õigusekspert Hentschel märkis, et suured e-poed, näiteks Amazon, suudavad tänu suurele kaubandusmahule hõlpsasti vedajatelt häid tingimusi välja rääkida, kuid keskmise suurusega ja eriti väiksemad ettevõtted võivad sellega hätta jääda ja seetõttu on pakivedu kohati kallis.

“Algatuse eesmärk on ühtlustada rahvusvahelist pakivedu, et ergutada e-kaubandust,” selgitas Hentschel, kelle sõnul on pakiveoteenuse suurimad puudused selle hind ja läbipaistmatus. Kliendid ootavad selgemaid üleeuroopalisi kättetoimetamise lahendusi ja kauba tagastamissüsteemi.

Hentscheli sõnul arutletakse nii uute IT-lahenduste, konkurentsi ergutamise kui ka posti üldteenuse põhimõtete avardamise üle.

“Ühtsed IT-lahendused, süsteemid, ribakoodid on kõik kaalumise all, et süsteem oleks võimalikult efektiivne ja läbipaistev,” lisas Hentschel.

Ühtsem ja taskukohasem igapäevane pakiteenus aitaks ka väiksematel riikidel pakiveomahtusid kasvatada. Kuigi paljud vedajad väidavad, et osa riikide mahud on liiga väikesed, tasub Hentscheli sõnul panustada just e-kaubandusse, sest nende turgude ostjad otsivad soodsaid võimalusi küpsematelt turgudelt.

Praeguste ELi turul tegutsevate kullerite kõrval on ruumi ka uutele tegijatele, kinnitas Hentschel.

“See aitaks ka praegustel tegijatel kulusid kärpida ja uusi lahendusi välja töötada,” nägi ta konkurentsis positiivset mõju.

Hentschel oli pisut üllatunud, nähes e-riigina reklaamitava Eesti e-kaubanduse mahte.

“E-kauplusi on vaid 11 protsenti kauplejatest ja vaid kuus protsenti e-poodidest kaupleb rahvusvaheliselt,” tõi ta välja Euroopa keskmisest madalamad numbrid.

Seevastu Euroopas kasutab veebi müügikanalina keskmiselt 53 protsenti poodidest ja 18 protsenti kauplustest kaupleb rahvusvaheliselt.

Konkurents juba tihe. DPD Eesti ASi tegevjuht Tarmo Tael tõdes, et Euroopa turg on võrdlemisi välja kujunenud.

“Euroopa juhtivate kullerettevõtete vahel, nagu DPD, UPS, DHL, TNT, on tihe konkurents. Uutele tulijatele on alati turul ruumi, aga väljakutse on arvestatav,” lisas ta.

Eesti Posti logistikadivisjoni juhi Ansi Arumeele sõnul on konkurents pakiveoturul vägagi tihe.

“Uued tegijad, kes tahavad kullerteenuste turule siseneda ainuüksi madala hinna poliitikaga, ei ole jätkusuutlikud. Kullerteenuse omakulud on kõrged ja kasumimarginaal suhteliselt õhuke,” lisas ta.

Taela sõnul on kullerteenuse hind riikidevahelises e-kaubanduses kahtlemata oluline kriteerium, aga vahest veelgi tähtsamad on tarbijaõigused Euroopa­ Liidus: näiteks isikuandmete kaitstus, kaupade lihtne tagastusvõimalus ja garantiitingimused. “Sama oluline on ka e-poodide tuntus ja usaldusväärsus, e-poe keelevalikud ning võime kaupa kiiresti teele panna,” lisas Tael.

Segased hinnad. TNT Eesti müügi- ja turundusjuht Andrus Liivandi nõustus, et turul on hinnad kohati segased.

“TNT Eesti klientidel hinnaselgusega probleeme olla ei tohiks, hoiame hinnakirjad nii selged ja läbipaistvad kui vähegi võimalik,” ütles Liivandi.

Tael nägi turul ruumi ka rakendusele, mis võrdleks erinevate vedajate hindu. “Aga siin tuleks hinna kõrval ära tuua ka teenuse sisu võrdlus,” lisas ta. “Kullerteenuse hinnakujunemist mõjutavad ennekõike vahemaa, kogus, saadetise suurus ja kaal ning kütuse hind. Rahvusvahelises e-kaubanduses on maismaa kullerteenus üks soodsamaid lahendusi kaupade kättetoimetamiseks,” märkis Tael.

Eesti Posti eelisena tõi Arumeel välja kütuse lisatasu puudumise, seega puudavad varjatud või ootamatud hinnalisad, mis arve saamisel üllatada võivad.

Arumeele hinnangul on täiesti läbipaistvat ja lõplikku süsteemi keeruline luua: transpordiettevõtetel on erinevad lisateenused, mis võivad teatud kaupade puhul olla kohustuslikud, samuti on erinevad kütuse lisatasumäärad, mis muutuvad iga kuu.

Kullerteenus on olemuselt kõrge kulubaasiga teenus – suure osa hinnast määravad kütuse hind ja tööjõukulu. Kullerteenus jääbki Arumeele sõnul premium-teenuseks neile ostjatele, kes eelistavad  tellimuste kiiret kojutoimetamist. “Mugava ja soodsa alternatiivina saab kasutada pakiautomaati, mis ühtlasi annab kliendile täieliku vabaduse, millal ta paki kätte saab,” märkis ta.

 

Tasub teada

E-kaubandus 2010. aastal

9% Euroopa Liidu elanikest ostis teise riigi e-poest36% ostis oma riigi e-poest18% ELi e-kauplejaist müüb rahvusvaheliselt53% ELi jaekauplejaist kasutab veebi müügikanalina57% kaupmeestest näeb rahvusvahelises pakiveos takistust46,7% tarbijatele valmistab muret rahvusvaheline pakivedu21% eestlasi on e-poest­ ostnud10% eestlasi on ostnud rahvusvahelisest e-poest11% Eesti poode müüb veebis, neist 6% rahvusvaheliselt

 

Kommentaar

Teisest riigist kaupa tellides peaks tarbija esmalt veenduma müüja usaldusväärsuses

Kristina Vaksmaa, tarbijakaitseameti ELi tarbija nõustamiskeskuse juhatajaKõige rohkem valmistab teisest riigist interneti kaudu ostetud kaupade puhul probleeme asjaolu, et kaup ei jõua tarbijani või ei vasta tellitule.Ei saa järeldada, et probleem on side- või kullerteenuse kvaliteedis, pigem on küsimus kaupleja kohustuste täitmata jätmises.On ka kaebusi postside teenuse kvaliteedi pärast, näiteks kui teise riigi kaupleja saadetud pakk on saanud kahjustada ning ei ole selge, kes vastutab – sageli on asjaga seotud mitu kullerfirmat.Praegu ei näe me rahvusvahelises pakiveos vajadust oluliste muudatuste järele. Eelkõige saaks rahvusvahelisi oste turvalisemaks muuta, tõstes tarbija teadlikkust: näiteks enne teisest riigist kauba tellimist tuleks veenduda kaupleja usaldusväärsuses.

 

Statistika

Amet igas liikmesriigis

Tarbijakaitseamet sai 2012. aastal 1511 internetikaubandust puudutavat kirjalikku pöördumist. Peamiselt olid kaebused seotud kauba mitte kohalejõudmise või kehva kvaliteediga.Otsest sekkumist vajas 2012. aastal 195 e-kaubandusega seotud juhtumit.Igas liikmesriigis tegutseb sarnane tarbijakaitsekeskus, moodustades võrgustiku European Consumer Centres Network. ECC-võrgustiku kõige probleemsem valdkond ongi e-kaubandus.2012. aastal saadi kogu Euroopas lahendamist vajavaid rahvusvahelisi tarbijakaebusi 32 000, millest üle 60% puudutas e-tehinguid.

 

Üks küsimus

Kui oluline on eduka e-kaubanduse puhul soodne pakisaatmisteenus?

Merle Kangur, Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuhtEesti turu väiksus, perspektiivitus ja vähene kasumlikkus võib olla põhjus, miks paljud välismaa e-poed ei paku võimalust siia kaupa tellida. Ka Eesti e-poed ei kauple väga aktiivselt teistel turgudel, sest lisaks kullerteenusele eeldab see ka veebilehe ja klienditeeninduse mitmekeelseks tegemist. Näiteks kauplemisel ja laienemisel juba lähiturgudele peab veebipood olema vastavas keeles, samuti peab teenindaja suhtlema kliendiga talle arusaadavas keeles, soovituslikult kliendi emakeeles.Riikidevahelise e-kaubanduse sujuvamaks muutmiseks oleks kindlasti tore, kui kõikides riikides kehtiksid sarnased hinnad ning kõik tellimused toimetatakse klientideni lühikese tarneajaga. Postiteenuse soodsamaks ja mugavamaks muutmine on tilk meres, sest on palju olulisemaid barjääre, nagu näiteks maksete turvalisus, isikuandmete kaitse jne.Kindlasti on uue kullerteenuse tulek nii Euroopa-ülesele kui ka Eesti turule vaid tervitatav. Iga uus tulija sunnib ka vanu olijaid pingutama ja oma hindu ning pakutavaid teenuseid üle vaatama.

Henrik Aavik, Netikuller Transport OÜ turundusjuhtEuroopa Liit saab rahvusvahelist kauplemist lihtsustada, lihtsustades bürokraatiat. USAs toimib e-turg hästi, sest teisest osariigist tellides ei pea tasuma kohalikku maksu ja kauba kohaletoimetamine on sujuv. Euroopas on igas riigis eri seadused, eri maksud jne. Eestist näiteks Suurbritanniasse kaupa müües on saareriigi maksureegleid keeruline täita.Probleem on ka nn metsikud müüjad, kes tellivad välismaalt 99 särki ja müüvad neid siis näiteks buduaar.ee turul. Ostjatel pole neilt ostes mingeid garantiisid.Kui müüja on valdkonna endale selgeks teinud, siis on palju häid kullerfirmasid. Uurisin hiljuti just näiteks Prantsusmaale ehitusmaterjalide saatmise võimalikkust, milleks pole mingeid takistusi.

Kadri Tulev, misu.ee veebipoodMeie veebipoes saab tellida pakke ka välismaalt, kuid seda võimalust väga ei kasutata. Me pole oma lehele jõudnud lisada Paypali maksesüsteemi ja seetõttu ei julge välismaa kliendid pakke üle piiri tellida.Tegeleme sellega, et me paistaks turvaline ja atraktiivne  ka väliskliendile. Postikulu on pigem teisejärguline probleem, esimese asjana tuleb rõhku panna makseviisidele ja sellele, et leht visuaalselt väliskliendile turvaline näiks ning arusaadav ja lihtsasti kasutatav oleks.Tihti ei ole pisemate kodumaiste ettevõtete veebipoed professionaalse väljanägemisega ning lehelt, mis on täis vigu ja ebakõlasid ning visuaalselt ebameeldiv, ei julgegi välisklient tellida.

Liina Rees, kaupleb käsitööga Etsy.com-i keskkonnasTihti on takistus, ja ostja poolelt vaadates ka argument, kauba saatmise kulu. Enamik meie e-poe kaupa läheb Eestist välja (umbes 80%), kuid olen ka ise ostjana märganud saatekuludel suurt hinnavahet. Tihti kallutab see mu ostuotsust. Saates kaupa peamiselt Eesti Postiga, oli eelmise hinnatõusuga siinsete Eesti kaupmeeste pahameel suur, sest lisaks sellele, et hinnad tõusid, oli hinnatõus suurem ja tuntavam just pisikeste ja kergete pakkide saatmisel. Euroopa Liitu ja mujale maksikirjade ja pakkide saatmise hinnad on Eesti Postil minu arvates liiga suured.