Eilsel valitsuskabineti kohtumisel otsustati, et Estonian Airi juhatuse ülesanne on esitada valitsusele järgmise nädala lõpuks päästeplaan. Teise lennufirmaga ühinemine on veel lahtine.
“Me ei teinud täna mingeid otsuseid, aga me liikusime oluliselt edasi. Kõige tähtsam on see, et ettevõte suudaks kõigi nende küsimuste suhtes, mida valitsus on esitanud ja mis on mujalt tõstatatud, panna järgmise nädala alguseks valitsuse laua peale lõpliku restruktureerimisplaani,” ütles Juhan Parts eilsel valitsuse pressikonverentsil.
“Ehk siis restruktureerimisplaani, millega on võimalik valitsusel öelda: jah, see meid rahuldab, meil on nüüd võimalus langetada otsuseid, et vajadusel ettevõtet tugevamalt kapitaliseerida, ja me arvame oma praeguste teadmiste juures, et seda restruktureerimisplaani aktsepteerib tulevikus ka Euroopa Komisjon,” lisas Parts.
Läbirääkimised partneritega. Majandusministri sõnul on päästeplaani kiire valmimine ilmselgelt nii riigi kui ka lennufirma esmane huvi, ent tahes-tahtmata võtab see aega. “See restruktureerimisplaan ei ole ju mingisugune jutustus, vaid selle ettevalmistuse käigu hulka kuuluvad ka väga olulised kõnelused kreeditoride või seniste partneritega, et milleks nad on valmis juhul, kui ettevõte jätkab. See ei ole nii, et üks inimene istub kabinetis ja kirjutab mingit dokumenti, vaid see on tegelikult kümned läbirääkimised erinevate partneritega. Ja sõltuvalt, mida partnerid arvavad sellest käsitlusest, milliseid kokkuleppeid on võimalik saavutada, kujuneb ka restruktureerimisplaan natuke paremaks,” selgitas Parts.
Päästeplaani kõrval jätkuvad ka restruktureerimisega seotud muudatused. Estonian Airi suhtes ei ole veel küll täit kindlust, ent Partsi ütlust mööda on ettevõte töövõite saavutatud. Mis need töövõidud täpselt on, seda Parts täpsustada ei soovinud.
Küll aga ütles majandusminister, et töövõitudega paralleelselt proovib ta Euroopa Liidus tõstatada riigiabi teemat. Nimelt vajab majandusministeerium Estonian Airile riigiabi andmiseks luba just Euroopa Komisjonilt. Partsi sõnul on Euroopa Liidu konkurentsivõimelisuse nõukogus üks teemasid Euroopa Komisjoni eelmise aasta kevadel välja käidud kava, mis puudutab Euroopa riigiabipoliitika moderniseerimist. Hoolimata sellest, et konkurentsivõimelisuse nõukogu lõunalauadebatt on üldisest riigiabi moderniseerimisest, kavatseb Parts tõstatada ka lennunduse teema Eesti vaatevinklist.
Diskussioon võib kesta kaua. “Me tahaksime seda esialgu tõstatada murena. Me ei taha öelda ühe, teise või kolmanda võimalusena, kuidas muret lennunduses oleks kõige mõistlikum leevendada,” selgitas Parts.
Selleteemaline disukussioon on Partsi sõnul kõikehõlmav ja võib kesta selle aasta lõpuni – millised riigiabi suunised, arvestades lennundusturu eripärasid erinevates piirkondades ja arvestades transpordiühendusi üldse, võiks sobida sellistele riikidele nagu Eesti. Praegune faas on adresseerida mure ja oodata komisjonilt adekvaatset reageeringut.
Estonian Airi juht Jan Palmér eile aga konkreetseid vastuseid ei andnud. Küsimusele, milline on Estonian Airi päästeplaan, vastas ta, et temast oleks vale seda kommenteerida. Küll aga lubas Palmér, et järgmise nädala lõpuks on päästeplaan valmis.
Ühinemisplaanid mõne teise lennufirmaga, näiteks Flybega, Palméri sõnul tõele ei vasta. “See ei ole tõsi. Me töötame restruktureerimisplaaniga, hoolitseme vaid Estonian Airi eest.” Tema sõnul ei sisalda see plaan praegu ühegi teise lennufirmaga liitumist.
Miinus on kahanenud. Palmér märkis, et praegu kaotab ettevõte vähem raha kui paari kuu eest. “Esimeses kvartalis olime endiselt miinuses. Aga see miinus on palju väiksem kui varem.” Ta on endiselt veendunud, et ettevõte jõuab kasumisse, ent see võtab aega.
Partsi sõnul ei välistata aga siiski ühisfirmat. “Restruktureerimisplaani osa on kindlasti see, et me oleme huvitatud ka teistest aktsionäridest. Iseenesestmõistetavalt,” sõnas Parts. “Muidugi oleme huvitatud. Riik ei pea olema selle ettevõtte suur enamusaktsionär. Aga meil ei ole võimalik sellest enamusaktsionäri staatusest nii lihtsalt väljuda. Me tahame näha, et see aktsionär suudaks seda ettevõtet paremini majandada, jättes kõrvale siis Eesti riigi muud huvid.”
Seotud lood
Augusti lõpus hakkas Saue vallas Laagris tööle rahvusvahelise toiduainetööstuse Solina uus 15 000 ruutmeetrine moodne tootmiskompleks. Selleks, et tehase logistika oleks sujuv, kiire ning turvaline, tegi Forus koostöös ettevõttega GoSwift nutika turvalahenduse. Lisaks hoolitseb Forus kogu territooriumi turvalisuse ja nõrkvoolusüsteemide hoolduse eest.
Viimased uudised
“Ilmselt siin sügisel võib uudiseid kuulda“
Hetkel kuum
“Kas nad äkki murravad mingeid salajasi lubadusi?"
Sõidame superrikastele mõeldud särtsuautoga Eesti teedel
Tagasi Äripäeva esilehele