Jaeketid kohtusid tootjatega

Hinnasurve tootjatele. Esimese teemana räägiti sellest, kuidas tootjad tunnetavad pidevalt hinnasurvet, mis tuleneb muu hulgas kulude kasvamisest ja tootlikkuse tõusust. Sellega on jõutud punkti, kus jätkusuutlikku arengut normaalsete hinnatõusudeta pole võimalik tagada. Ostudirektoritelt küsiti, miks jaeketid kardavad hindu tõsta.

ETK ostudirektor Kadi Lainelo sõnul on  küsimus selles, palju on tarbija valmis rohkem maksma.  “Selge on see, et lõpus maksab klient hinnatõusu kinni niikuinii,” tõdes ta. Lainelo märkis, et nende eesmärk on tootja ja hankijaga läbi rääkida, millise määrani hinnatõusu vältida saab.  Kui see piir on selgunud ja teame, kui palju saab tootmisefektiivsust säilitada ilma kvaliteeti alandamata, siis on küsimus selles, palju oma marginaali arvelt ära anname, rääkis ta.

Selveri ostudirektor Tiiu Valk tõdes, et eestlane on väga hinnatundlik ning seetõttu ei taha keegi oluliselt hindu tõsta, sest olemasolev klient on kõige suurema väärtusega. “Kui Kreekas hakkasid probleemid pihta, arvas ka eestlane, et paneme rahakoti rauad kinni, ei tea, mis siin toimuma hakkab. Oleme kliendist sõltuvad ja pidanud väga palju tööprotsesse efektiivsemaks tegema ja optimeerima, et siin turul ellu jääda,” selgitas ta.

Ka Rimi ostudirektor Vaido Padumäe ütles, et tiheda hinnakonkurentsi tõttu on hindu keeruline tõsta. Samuti tõdes ta, et jaekaubandus peab olema filter, mis hinnatõusu turul pidurdaks. “Meid kettidena on meedias tümitatud: miks tõstame hindasid, miks on olnud kiire hinnatõus. Meie võime ainult retooriliselt küsida, et missugune oleks hinnatõus olnud siis, kui seda filtrit ei oleks olnud?” rääkis ta.

Eritingimused pahandavad tootjaid. Lisaks räägiti seminaril väiketootjatega seotud probleemidest, mille peale publiku hulgast küsiti, miks seatakse väikestele maaletoojatele ulmelisi tingimusi. Kaupmehed jäid selles küsimuses eriarvamusele. “Meie ei sea eritingimusi,” ütles Lainelo ning selgitas, et maksetähtajad tulenevad teatud kauba või toote tüübist.

Valgu sõnul sõltub aga kõik  konkreetsest tootest ja kui oluline see sihtkliendile on. “Teatud seadusest tulenevalt me väga palju väga suuri erinevusi teha ei saa. Tingimused, millega läbirääkimistesse minnakse, on sarnased. Edasine sõltub läbirääkimiste käigust ja sellest, kas toode on see, mida meie klient poest ootab,” ütles ta.

Paindlikkus pole tugev külg. Padumäe tunnistas aga, et vastab tõele, et suured jaeketid on pigem bürokraatlikud ja paindlikkus pole kaubandusettevõtjate tugevaim külg. “Tuleks leida koostööpartner, kes suudab olla väiketootjatele lähedal. Selline koostöömudel on midagi muud, kui suur jaekett suudab üleval hoida. Seetõttu arvan, et vajadus erineva lähenemise järgi on olemas ja me ei peaks võrdselt kohtlema väiketalunikke ja suuri tootjaid,” selgitas Padumäe.

Tootjatele valmistasid muret ka leppetrahvid, küsiti, kas nendes on muutusi oodata. Kuidas arvutada tekkinud kahju ja öelda, kas leppetrahv oli liiga suur või väiksem kui tekkinud kahju?

Lainelo sõnul on üks mõõdik see, kui palju müügitulu jääb saamata tarnimata kauba eest, teine küsimus on aga selles, et  kui kaup tuuakse järele hilisemal ajahetkel, siis kui palju see lisakäsitlemine lisakulusid tekitab.

Ta  lisas, et veel tasub mõelda sellele, kui kliendil jääb otseselt sellest tootest puudu, siis kannatab jaeketi maine ehk kui kas või sama olukord kordub, siis klient enam ei käi.

 

Kommentaar

Trahvid on vale tee

Janne Lihavainen, Prisma Peremarketi juhtPrisma trahvidega ei teeni ja kui keegi arvab, et oleme teinud ebaõiglase trahvi, andke kohe teada – see on tõesti vale tee. Küll on aga trahv viimane piir, kui ei leita mõistlikku lahendust. Sel ajal, kui neid trahve kirjutatakse, peaks keskenduma sellele, kust segadus tuli ja mis selle tühja riiuli põhjustas.Uuringud näitavad, et au­gud­ riiulites on 80 protsendil juhtudest jaekaupluse, mitte tarnija süü. (Viimane väide põhjustas auditooriumis tormilise aplausi. - toim). Trahvidega me seda korda ei saa.Peame tegema palju tihedamat koostööd. Ennustamine on asi, mida peab tegema jae­ettevõte, sest kes saaks seda paremini teha.