Parts: ääreriikidel peab olema võimalus lennunduse toetamiseks

„Minu põhisõnum täna on see, et riigiabi reeglite ülevaatamisel peaks just Euroopa Komisjoni ülesandeks olema riikide erisuste arvestamine,“ ütles Parts. „Kui me räägime Euroopa ühendamisest, siis peame silmas pidama kõiki piirkondi, ka geograafilisi äärealasid nagu Eesti,“ selgitas Parts. „Eesti selge seisukoht on, et EL peaks lubama toetada osaliselt lennujaamu ja –ühendusi, et me ei kaotaks oma konkurentsivõimes.“

Partsi sõnul respekteerib Eesti EL-i ühtse siseturu põhimõtteid, kuid samas tuleb vajadusel teha erandeid. Olukorras, kus riigil on üks põhilennujaam, turg on väike, peaks olema võimalus vajadusel toetada piiratud mahus sealseid lennuettevõtteid. „Ma ei näe, et oma 0,0018 protsendise turuosaga kogu Euroopa lennunduses suudab Eesti oluliselt konkurentsi üldpilti mõjutada,“ lisas ta.

Eesti ja mitmete teiste riikide positsioon on, et eraldi tuleks arvestada juhtumeid, kus riik on Euroopa keskustega ühendatud üksnes ühe rahvusvahelise lennujaama kaudu ning ühendust ei ole võimalik tagada muid transpordiliike kasutades. „Rail Balticust saame rääkida alles dekaadi pärast, muid võimalusi enda majanduslikuks sidumiseks Euroopaga peale lennuühenduste meil pole,“ sõnas minister.

Partsi sõnul ei saa me rääkida lennundusest kui ainult transpordist. „See on ka hariduse, konkurentsivõime, turismi jne edendamine.“ Eesti on maailma konkurentsivõime edetabelis üsna kõrgel 34. positsioonil, samas oleme transpordi kvaliteedilt samas tabelis alles 73. kohal. 

Eesti on seisukohal, et riigiabi reeglid piirkondlikele lennujaamadele ja nendes tegutsevatele lennuettevõtjatele peaksid olema selged ja piisavalt paindlikud, tagamaks Euroopa Liidu äärealade lennujaamade konkurentsivõime nii ühenduses siseturu kui ka kolmandate riikidega. Seetõttu on oluline seniste riigiabi suuniste ülevaatamine.

Partsi sõnul on lennundus suuresti mahuäri ja 1,3 miljonit elanikku ei suuda seda katta. Tallinn on küll avatud odavlennufirmadele, kuid hetkel lendavad nad vaid umbes 10 protsenti kõikidest sagedustest ning ei kata põhilisi linnu ega sõlmjaamu.

Euroopa lennunduses on kõige suurema löögi all Ida-Euroopa lennufirmad. Kuna EL avas lennunduse siseturu 1997. aastal, ei ole uued tulijad jõudnud kohaneda. Uute liikmesriikide vedajatele peaks seega andma pikema aja oma lennundus korda seada ning pärast seda tuleks lõpetada igasugune riigiabi andmine.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts osaleb 19. veebruaril Euroopa Liidu konkurentsivõime nõukogul, kus arutlusel on siseturu, tööstuse ja konkurentsireeglite muutmise küsimused.