Kallo väited ei vasta tõele

Riigikogu majanduskomisjoni liikme Kalev Kallo viimastel päevadel avaldatud kirjutised elektrituru toimimisest sisaldavad palju väärinfot ja -tõlgendusi. Parandame viis olulisemat viga.

Esimene viga. Kallo väidab, et Eesti Energia (EE) saab järgnevatel aastatel tasuta CO2-kvooti, mis võimaldaks jätkata elektrihinna doteerimist senisel viisil. See ei vasta tõele. Euroopa Komisjon eraldas CO2-kvoodi sihtotstarbeliselt Auvere elektrijaama ehitamiseks. Kvoodi jagamise mehhanism ei võimalda selle väärkasutust. Isegi kui kvoodimüügitulu tohiks kasutada elektrihinna doteerimiseks, tuleks luua mehhanism, mis võimaldaks sama raha kasutada kahekordselt – nii elektrijaama ehitamiseks kui ka elektrihinna doteerimiseks.

Teine viga. Kallo väidab, et Eesti võrgutasud on Eestis mitu korda kõrgemad kui Soomes. See ei vasta tõele. Elektrilevi keskmine ehk aastas 3000 kWh tarbiv koduklient maksab Soomes suurimale võrguettevõtjale 7,43 senti kWh eest, Lätis 5,67 senti, Eestis aga 5,56 senti.

Seega on võrgutasu keskmise tarbimisega kodukliendile Eestis hoopis odavam kui Soomes. Vastupidised arusaamad tuginevad peamiselt valel alusel tehtud võrdlustel. Näiteks jäetakse sageli arvestamata Soomes kasutusel olevad püsitasud või arvestatakse hinna sisse ka elektriaktsiis ja taastuv­energia tasu, mis ei ole võrgutasu osad. Tihti tehakse ka viga, kus ühe riigi tasusid arvestatakse koos maksudega, teisel aga ilma.

Kolmas viga. Kallo väidab, et EE on sundinud Elektrilevile peale kaoelektri ostmist börsilt. See tuleneb seadusest. 1. jaanuaril 2013 lõppes Eestis reguleeritud hinnaga elektrimüük ning see kehtis ka kaoelektri müügi kohta. Väljaspool elektrituru loogikat sündiv hind oleks ebaseaduslik.

Neljas viga. Kallo väidab, et elektrituru avanemise üle oleks võinud ELiga läbi rääkida nagu tuhaladestuse puhul. Tegu on ebaadekvaatse võrdlusega. Põlevkivituha ladestamise teemal ei saadud läbirääkimistega üleminekuperioodi. Ladestamine tuli viia keskkonnanõuetega vastavusse, seda tehti. Turu avanemine aga lükati edasi – saadi üleminekuperiood 2007–2013.

Viies viga. Kallo loost jääb mulje, et EE kasum pärineb eelkõige eraisikutele müüdud elektrist. Elektrimüük kodutarbijatele on olnud sisuliselt nulliäri. Avatud turgudelt, mille hulka Eesti kodutarbijad selle aastani ei kuulunud, on EE teeninud 2/3 kasumist. Võrguteenusest laekuv  taasinvesteeritakse.