Parima kiirenduse annab kaubandus

Kaubanduses oli 2011. aastal 306 gasellettevõtet, mis on veerand kõigist gasellidest. 2011. ja 2012. aasta soosis eelkõige sisetarbimisele suunatud ettevõtete arengut. Hulgi- ja jaekaubanduses olid need aastad soodsad ning SEB majandusanalüütiku Ruta Arumäe kinnitusel järgmistel aastatel suuri muutusi tulemas ei ole. “Kui, siis veidi-veidi paremuse suunas, kuna inimeste sissetulekud kasvavad. Järgmine aasta peaks kaubandusele samuti päris hea tulema.”

Kaupmeeste liidu tegevjuhi Marika Merilai hinnangul võib ligi kolmveerandi Eesti ettevõtetest lugeda mikroettevõteteks, mis ongi tema arvates potentsiaalsed kiiresti kasvavad ettevõtted. “Ja ikka reeglina nii, et suurt kasvu saab näidata madala võrdlusbaasi olemasolul. Kui majanduslanguse perioodil vähenes oluliselt hulgikaubandusega tegelevate ettevõtete arv ja müük, siis nüüd paari viimase aasta jooksul majanduse elavnedes toimub selles valdkonnas ka kiirem areng.”

Olulisem on stabiilsus. Hulgikaubandus on väga lai mõiste. Merilai hinnangul võib hulgikaubanduses või vahendustegevuses üks õnnestunud suuremahuline tehing väiksel ettevõttel majandusnäitajad ühe aasta lõikes väga heaks ajada. Samas ei pruugi aastad olla vennad. Pigem on Merilai arvates oluline stabiilne jätkusuutlik kasv ja areng kui suured hüpped. “Gasell saab näidata hüppelisi kasvunumbreid mõne aasta jooksul. Suuremaks kasvades muutuvad suuremaks ka mured – kasvavad kulud, on vaja lisatööjõudu, ka muutub konkurents tihedamaks, turuolukord on teine jne,” rääkis Merilai.

Ettevõtlust mõjutavad makromajanduslikud muudatused on Merilai sõnul ühesugused, sektoriti on erinev aga nende mõjude rakendumine. “Näiteks ehituses toimivad muutused aeglasemas tempos – majanduskasvu mõju saabub hiljem ja jahtumise mõju ka, sest lepingud on pikaajalised. Kaubanduses on reageerimisaeg kiirem, muudatused nõudluse-pakkumise maastikul avaldavad kohe mõju.”

Sotsiaalmaks ahistab. Palju sõltub Merilai sõnul ka riiklikust raamistikust. “Eestis mõjub ettevõtetele ja töökohtade loomisele pärssivalt kõrge sotsiaalmaksu määr. Tulumaksuvabastus reinvesteeritud kasumilt ei kompenseeri kuidagi tööjõuga seotud makse.”

Sellegipoolest toob ta esile gasellide ettevõtlikkuse, paindlikkuse ja ka selle, et luuakse uusi töökohti ning arendatakse uusi koostöövõimalusi.

Gasellide edetabelis 8.–9. kohale tõusnud kõrgepingeisolaatorite hulgikaubandusega tegeleva ettevõtte EU GIG OÜ juhataja Terje Aru näeb eesseisva probleemina kvalifitseeritud tööjõu puudust. 2012. aastal alustati uue polümeermaterjalist isolaatorite tehase rajamist Harjumaale. Tehas on valmimas ja peatselt võtab ettevõte ehitajalt kasutusloaga maja vastu. See aga tähendab, et sellel aastal peab tööle võtma 50–100 inimest. “Paraku spetsialiste pole ja peame oma töötajaid põhiliselt ise koolitama,” nentis Aru.

Ehituse head aastad võivad olla möödas

Ehitus on olnud viimastel aastatel üks kiiremini kasvavaid valdkondi. Ehitust on aga toitnud CO2 kvoodiraha abil tehtud renoveerimistööd. Kvoodiraha lõppemisel aga ehitusturule samaväärset stimulaatorit ei ole.SEB majandusanalüütiku Ruta Arumäe sõnul tähendas ehitusturu kasv 2011. aastal ka soodsaid olusid väiksematele ettevõtetele. Kui ehitusmaht kiirelt kasvab, jagub tellimusi üha rohkematele ja väiksematele tegijatele. Selles valdkonnas võib aga järgmistel aastatel olukord kõige rohkem muutuda seoses CO2 kvoodiraha otsasaamisega ja ehitusmahu märgatava vähenemisega. Arumäe hinnangul ei suuda erasektori tellimused veel riigisektori tellimusi kuigipalju asendada.Samas on ta seisukohal, et väiksematele ettevõtetele võib ehitusvaldkonnas positiivselt mõjuda, kui suurte kinnisvaraobjektide arendamise asemel nõutakse rohkem väiksemaid renoveerimistöid.

Ehitusfirmad kasvasid tänu abirahale. Ehitusettevõtete liidu tegevjuhi Indrek Petersoni sõnul kasvas ka 2012. aasta ehitusmaht eelmise aastaga võrreldes hinnanguliselt 20–25%. Ta peab seda oodatust tunduvalt paremaks tulemuseks. “Peamiselt põhines kasv aga KredExi korteriühistutele suunatud korterelamute rekonstrueerimistoetustel ja CO2 kvoodi müügist saadud tulu arvel käivitatud kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste hoonete energiatõhususe tagamiseks ette võetud renoveerimisprojektidel.”Peterson nõustub Arumäega, et suuremat mõju avaldasidki need meetmed just väikeste ja keskmise suurusega ehitusettevõtete arengule, kuna meetmete raames tehtud ehitustööde hangete maksumus kõikus100 000 ja 1 000 000 euro vahel. Seetõttu polnud need suurtele ehitusettevõtetele atraktiivsed.  “See asjaolu seletab ka suuresti väikeste ja keskmiste ehitusettevõtete paigutust Gaselli ­TOPi tabelis,” tõdes Peterson.Tema hinnangul jäävad suurimate kasvajate väljavaated lähiaastatel möödunud perioodiga võrreldes oluliselt kasinamateks. “Nii CO2 kui ka Kred­Exi meetmed on lõppemas ja midagi analoogset võrdväärses mahus asemele tulemas ei ole. Võrreldes 2012. aastaga on valitsussektor 2013. aastal üle 10% vähem investeeringuid planeerinud,” võttis Peterson ehitusettevõtete tuleviku kokku.

Puudus ka kvalifitseeritud  tööjõust. Gaselli TOPis 53. kohale tõusnud katuseid paigaldava ehitusettevõtte OÜ Astro Ehitus juhataja Omari Sinijärv toob lisaks CO2-rahastuse lõppemisele välja ka kvalifitseeritud tööjõu puuduse.Tema ütlusel tuleneb see naaberriikide parematest palkadest. “Kutsekoolist tulnud noor ei oska veel kahjuks midagi teha ja tal pole selleks ka soovi, prioriteediks on raha. Hea näide on plekksepad, kus tegijateks on vanem põlvkond ja ei ole noori,  kellele oma oskusi edasi anda,” rääkis Sinijärv.Petersoni sõnul pole praegu veel selget pilti, mis saab ehitusturust aastatel 2014–2015, kui algab Euroopa Liidu uus rahastamisperiood.“Esiteks on oht, et ei suudeta toetusmeetmeid piisavalt kiiresti käivitada, teiseks on räägitud, et järgmisel rahastamisperioodil on investeeringuteks minevaid summasid oluliselt vähem, võib-olla kuni kaks korda,” selgitas ta.Kuigi Peterson toob välja ehituslubade väljastamise kasvu viimaste kvartalite jooksul, mis võiks tuua mõningast leevendust üldehitustööde ehitusmahule, prognoosib ta siiski 2013. aastaks ehitusturu 5–10protsendist langust.Lisaks toob ta välja võimaliku vaba tööjõu hulga suurenemise Eestis.“Kuna ka Skandinaavia riikides pole ehitusturu kasvu lähitulevikus ette näha ja võõrtööjõu üle kohaldatakse seal järjest rangemat kontrolli, siis pole välistatud, et Eestisse tagasitulijate arv taas suureneb,” selgitas Peterson.“Lähitulevikus konkurents ehitussektoris seega kindlasti tiheneb, ent ka tööturg peaks mõnevõrra paika loksuma, sest oskamatute ehitajate osakaal eeldatavasti väheneb.”

Transpordifirmade käekäik sõltub teiste ettevõtete edust

Kuna väliskaubanduse maht seisis 2011. aastal üsna paigal ning oli mõnes kvartalis ka aastatagusest väiksem, siis võis juhtuda, et tihenevas konkurentsis võitsid paindlikumad gasellid ehk väiksemad ettevõtted, on SEB majandusanalüütiku Ruta Arumäe hinnang transpordisektorile.Arumäe sõnul pakuvad transpordis ilmselt jätkuvalt tihedat konkurentsi välismaised tegijad. Kuid sisenõudluse kasv mõjub transpordisektorile soodsalt ja seda ka järgmisel aastal.Veondussektori hea käekäik sõltub eelkõige sellest, kui hästi on läinud teistel sektoritel (hulgi- ja jaekaubandus, ehitus ja tööstus), nentis Autoettevõtete Liidu juht Villem Tori.“2009. aasta oli masu aasta, mis tähendas ka veondusettevõtetele madalseisu. 2009., 2010. ja 2011. aasta võrdlus näitab, kuidas koos teiste sektorite arenguga on ka veondusettevõtted kasvanud.”

Kasvu toovad investeeringud. Veondusettevõtete käibe kasv sõltub Tori sõnul suuresti investeeringutest täiendavatesse veovahenditesse. “Üks lisanduv sõiduk riigisisesel veol aitab käivet kasvatada keskmiselt 6000–7000 eurot. Rahvusvahelistel vedudel võib  kasv olla 9000–10 000 ­eurot,” selgitas Tori.Omakorda kasvatasid käivet ka veoettevõtetest sõltuvad ettevõtjad, kes teevad remondi- ja hooldustöid ning müüvad rehve. “Võib öelda, et ka 2012. aasta on olnud veondusele hea, kasv jätkus, kuid kasvu tempo sõltub ennekõike kaubanduse ja tööstussektori konkurentsivõimest,” lisas Tori.Negatiivse küljena tõi ta välja majanduspoliitilised otsused, mis veondussektori arenguvõimalusi toetanud ei ole. Eelkõige nimetab ta riigisisese veoturu veovahendite kasutamise efektiivsuse suurendamise küsimuse lahendamise lükkamist määramatusse.Euroopa Liidu avatud veoturul ei sõltu veoettevõtja edukus mitte ainult sellest, et  kodusel ja rahvusvahelisel veoturul teenust pakkuda, vaid ka võimalusest konkureerida teiste riikide vedajatega riigisisestel veoturgudel.

Õppinud autojuhtide vähesus tekitab probleeme. Viimase murekohana toob Tori välja kvalifitseeritud tööjõu puuduse, mis kummitab ka transpordisektoris. “Maanteevedudel sõltub aga väga palju just sõidukijuhi oskusest säästlikult sõita, liiklusõnnetusi vältida või ­õigesti veost kinnitada. Ainuüksi  säästliku sõiduga on võimalik hoida kokku ligikaudu 18 eurosenti igalt sõidetud kilomeetrilt,” tõi ta näite.

 

Kommentaar

Edaspidi võib eksport tuua siseturule müümisest kiirema kasvu

Maris Lauri, majandusanalüütikGasellide TOP on kujunenud kahe teguri koosmõjul. Esiteks võib märgata  päris palju Eesti majandusele omaseid sektoreid ja valdkondi – neid, kus Eesti ettevõtted on aastaid edukad olnud, kus tegevus on paindlik ja kohanemisvõimeline. See tuleb lihtsalt sellest, et neis valdkondades ongi Eestis palju ettevõtteid.Teiseks on päris palju ettevõtteid valdkondadest, mis on hoo sisse saanud pärast ränka majanduskriisi. Ehitus, kaubandus ja transport olid valdkonnad, mis majanduskriisi ajal kõige enam kannatasid, kuid nüüd need ettevõtted ka võidavad kõige enam.Lisaks veel asjaolu, et eksporditurud on juba nõrgad, kuid siseturul on praegu veel head kasvuvõimalused. Just sellised ettevõtted domineerivad ka praeguses edetabelis ning see on täiesti loomulik.

Arvestades majanduskasvu pidurdumist Eestis ja suhteliselt kehvi väljavaateid ­Euroopas, on üpris tõenäoline, et järgmisel aastal on gasellidel  juba keerulisem uhkeid kasvunumbreid näidata. Tavalistes majandusoludes muutub majandustsükli pakutavatest võimalustest olulisemaks ettevõtte sisemine võimekus, see tähendab tema juhtide ja töötajate tegevus.Võib arvata, et kohanemisvõime, oskus tulla välja kvaliteetsete teenuste ja kaupadega, leida uusi turge, olemasolevaid kliente hoida, efektiivne ja ladus töökorraldus ning hea idee muutuvad tulevikus järjest tähtsamaks.

Klassikalistel siseturule orienteeritud ettevõtetel võib sel aastal, aga võib-olla ka tuleval aastal olla häid võimalusi rohkem kui eksportivatel ettevõtetel. Samas võib võimaluste osav kasutamine anda eksporditurul eriliselt hea hoo.Nagu öeldud, praeguses olukorras muutub järjest olulisemaks konkreetse ettevõtte võimekus.