Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    TOPi taha plaanitakse kortermaju

    Tallinna linnavalitsus otsustas esitada linnavolikogule kehtestamiseks Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse ja lähiala detailplaneeringu, mis näeb ette lisaks olümpiapurjespordikeskuse hoonekompleksi rekonstrueerimisele ja laiendamisele naabrusse uute hoonete – veekeskuse, sadamahoone ja kuni kolmekorruseliste korterelamute või ärihoonete – rajamise.

    Detailplaneering hõlmab 42,48 ha suuruse maa-ala, millel olulisima olemasoleva ehitisena asub Tallinna olümpiapurjespordikeskus. Kinnistu omanikud on OÜ TopSpa Kinnisvara ja AS Tallinna Olümpiapurjespordikeskus. „Riigile kuulund kinnistute enampakkumise teel võõrandamise tingimused nägid ette võimaluse hoonestada ka TOPi tagune, kesklinna poole jääv praegune parkimisplatside ala,“ ütles abilinnapea Taavi Aas.
    Detailplaneering näeb ette olümpiapurjespordikeskuse hoonekompleksi rekonstrueerimise ja laiendamise ning naabrusse uushoonestuse -  veekeskuse, sadamahoone, maa-aluse parkla, vajalike tehnoehitiste ja kuni kolmekorruseliste korterelamute, ridaelamu ning äriruumidega korterelamute või ärihoonete – rajamise.
    Veekeskuse paigutamine mere kaldale annab hea võimaluse rajada keskuse kompleksi ka mereveebasseine ning kujundada hoone ümbrus rannana.
    „Veekeskuse ja kavandatava supelranna mõju rannikukeskkonnale analüüsinud eksperdid peavad projektis esitatud lahendust keskkonnale soodsaks,“ ütles Aas. „Samas oleks praeguse olukorra jätkumine linnaruumi kõige ebaloogilisem kasutusviis. Praeguse tühja parklaala hoonestamisega tekib senise ebaselge ülemineku asemel selge kontrast linnaruumi erineva iseloomuga osade vahel, kusjuures parima arhitektuurse lahenduse saamiseks tuleb selle ala hoonestamiseks korraldada arhitektuurikonkurss.“
    „Oluline on ka asjaolu, et sinna korterelamute rajamine on alternatiiviks Piritat läbivale liiklusele, ala asub kesklinna lähedal ning on ka ühistranspordiga väga hästi varustatud,“ ütles Aas. „Seega saab olema tegemist igati ahvatleva tervikliku elukeskkonnaga.“
    Planeeringuala jääb suuremalt osalt jalakäijatele vabalt ligipääsetavaks. Avalikku kasutusse jääb ligikaudu 8 hektari suurune ala, sealhulgas rannapromenaad ja puiesteed, olemasolev roheala ja osa jahisadamast.
    Purjespordikeskuse hooned on kavas rekonstrueerida ja teha juurdeehitused, et kujundada sellest Pirita keskus, kus asuvad kaubandus-, teenindus-, kultuuri-, spordi- ja puhkeasutused, samuti on kavas rajada üldkasutatavad haljasalad ja rannapromenaad ning korrastada liiklusskeemi.
    Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles AS Tallinna Olümpiapurjespordikeskus. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna linnavalitsuse 15. jaanuari 2003 korraldusega.
    Regati pst 1 // 3 // 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering võeti vastu Tallinna linnavalitsuse 1. detsembri 2010 korraldusega. Detailplaneering oli 27. detsembrist 2010 kuni 7. veebruarini 2011 avalikul väljapanekul. Avaliku väljapaneku ajal esitati detailplaneeringu kohta kakskümmend kolm kirjalikku ettepanekut ja vastuväidet. Seejärel toimus kolm avaliku väljapaneku tulemusi tutvustavat avalikku arutelu.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.