Täna Euroopa Liidu riikide kohta värske majandusprognoosi avalikustanud Euroopa Komisjon ennustab Eestile sellel aastal 3% suurust SKP kasvu, mis on euroala kiireim.
See on veidi vähem optimistlik vaade kui läinud aasta novembris, mil komisjon prognoosis Eestile tänavu 3,1% suurust SKP kasvu. Ka jääb tempo alla Lätile ja Leedule, kui võtta võrdlusesse ka euroala välised riigid.
Tuleval aastal kiireneb Eesti majanduskasv komisjoni prognoosi järgi 4%-le.
Inflatsioon aeglustub Eestis tänavu läinud aasta 4,2 protsendilt 3,6%-le. Töötuse määr alaneb komisjoni prognoosi järgi läinud aasta 10 protsendilt 9,8%-le.
Kogu euroalale prognoosib Euroopa Komisjon majanduslanguse jätkumist teist aastat järjest. Novembris prognoositud 0,1%se kasvu asemel kahaneb euroala SKP komisjoni uue prognoosi järgi tänavu 0,3%.
Rahandusministeerium teatas, et sarnaselt nende viimase prognoosiga eeldab Euroopa Komisjon, et selle aasta teisel poolel taastub Eesti peamiste kaubanduspartnerite majandus ja kasvu hakkab taas vedama eksport. Positiivset mõju avaldab ka Venemaa liitumine Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO), mis avab võimaluse tihedamaks kaubavahetuseks.
Investeeringute kasv tänavu aeglustub, sest avaliku sektori panus jääb seoses heitmekvootide müügitulu väiksema kasutamisega tagasihoidlikumaks, selgitas ministeerium. Ettevõtete ekspordivõimaluste suurenemine peaks aga kiirendama erasektori investeeringute kasvu.
Prognoosi järgi jätkub inflatsiooni aeglustumine tänu tooraine hindade langusele maailmaturul.
Palgakasv jätkub stabiilses tempos, sel aastal 5,4 protsenti ja 2014. aastal 6,1 protsenti. Palga reaalkasvuks ootab Euroopa Komisjon vastavalt 1,8 ja 2,9 protsenti.
Komisjoni hinnangul on Eesti valitsussektori rahandus heas korras. Selle kinnituseks on ka oluliselt parem 2012. aasta eelarvepositsioon kui mullu kevadel prognoositud 2,6protsendine puudujääk. Sellel aastal ootab Euroopa Komisjon valitsussektori eelarve 0,4protsendilist puudujääki ja 2014. aastal 0,2protsendilist ülejääki. Komisjoni arvates avaldab tänavusele eelarvele enam survet pensionide kasv, töötuskindlustusmakse vähendamine ja palgatõus valitsemisalades.
Seotud lood
IIZI finantsjuhi Kaido Kepi sõnul jõuab majanduskasvu üldine aeglustumine kindlustussektorisse viitega, mistõttu on tunda turul kerget jahenemist.
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele