Energiasektor rüüpas palgakasvult koore

Kui kõikide sektorite keskmine palgakasv oli 5,9 protsenti, siis energiasektoris oli see näitaja 11 protsenti. Ka vaadates pikemat perioodi, on selle sektori palgad kasvanud kõige kiiremini – viimase viie aasta jooksul koguni ligi 42 protsenti.

Sektori üks suuremaid tööandjaid Eesti Energia ei ole personalidirektor Gristel Tali sõnul viimastel aastatel üleüldist palgatõusu küll korraldanud, kuid tasude keskmine on siiski kasvanud. Seda ka eelmisel aastal.

“Majandusbuumi ajal ehk aastatel 2007–2008 oli surve palkadele energiasektoris suur ja tööandjana konkurentsivõime säilitamiseks oleme töötajate palku korrigeerinud nendes töötajate gruppides, kus meie palgatase jäi alla turu mediaan­taseme,” meenutas Tali.

Lõppenud 2012. aastal kasvas Eesti Energias väljamakstud keskmine kogutasu 6 protsenti. “Palgakasv oli kõigis meie ärivaldkondades, ent see ei puudutanud siiski kõiki meie töökohti,” ütles Tali, lisades, et kogu turu palk kasvas möödunud aastal mitme turu-uuringu järgi samasuguse tempoga. Tali kinnitusel ei ole elektrituru avanemine Eesti Energia töötajate palganumbrit kuidagi mõjutanud.

Tänavu tõusmas kaevurite palk. Ka selleks aastaks ettevõte üleüldist ja iga töötajat puudutavat palgatõusu ei plaani. “Jälgime tööjõuturul toimuvaid muudatusi ning vajadusel korrigeerime palgataset. Samuti mõjutavad tasude muudatusi ametiühingutega sõlmitud kokkulepped,” märkis Tali.

Praegu on tema sõnul kindlalt teada see, et vastavalt 20. veebruaril sõlmitud kokkuleppele tõuseb Eesti Energia kaevanduste kaevurite palk 1. aprillist keskmiselt 8 protsenti kahe aasta kohta. Eesti Energial on käimas ka palgaläbirääkimised Narva elektrijaamades energeetikute huvide esindajaga, kaasatud on ka riiklik lepitaja.

Ehituses olid ilusad ajad. Teine kiirema palgakasvuga sektor oli ehitus, kus möödunud aasta neljandas kvartalis tõusid palgad võrreldes 2011. aasta sama ajaga 9,8 protsenti. Viimase viie aasta lõikes ei ole tempo kuigi kiire olnud – 10,8 protsenti.

NCC Ehituse tegevjuhi Toomas Aagi sõnul vastas ligi kümneprotsendiline statistikanumber ehituses igati ka tegelikule olukorrale. Seda said ettevõtjad endale lubada tänu sellele, et terve sektor kasvas pea kolmandiku. “Kui on nõudlust, siis on võimalik palka juurde ka küsida. Meie ettevõtte näitel öeldes on palgakasv olnud seotud pigem otseselt tööliste või platsiga seotud inimestega,” rääkis Aak. Samas tõdes ta, et kontori pool pole saanud palgatõusuga kaasa minna, sest ettevõtte tulemused pole selleks piisavalt head olnud.

Sel aastal tahaksid kõik töötajad ilmselt Aagi sõnul palka veelgi juurde saada, kuid ehitusettevõtjad ennustavad nüüd hoopis mahtude kahanemist. “See tähendab, et töökäsi pole nii palju enam vaja. Mahu vähenemine võib tähendada ka seda, et mõni võib oma töö kaotada,” rääkis Aak ja lisas, et see annab ka tööandjatele palga osas kauplemisruumi juurde. “Selleks aastaks mina nii suurt palgakasvu ei ennusta, pigem 0–5 protsenti,” lisas Aak.

Ka Skanska juht Andres Aaviku uskus, et tänavune palgakasv ehituses tuleb väiksem. Viimaste aastate kiire palgakasvu võib tema hinnangul osaliselt kanda ka maksuameti tubli töö arvele vari­majandusega võitlemisel.

“2012. aastal oli nõudlust aastatagusega võrreldes rohkem. Kui me liigume ausama ja läbipaistvama riigi poole ja kui maksuamet jätkab sihikindla tööga – ehk siis kui ausalt makstud palga osakaal kasvab –, võib see ka palgakasvu statistikat mõjutada,” märkis Aavik.

Ta lisas, et oma osa möödunudaastases palgakasvus oli  ka CO2-projekti töödel. “Praegu jääb pigem tööd ikkagi vähemaks, erilisi uusi laineid tulemas ma ei näe,” lisas Aavik.

Heade töötajate põud kruvib hinda. Majandusanalüütik Maris Lauri hinnangul võis üheks kiire palgakasvu põhjuseks energia- ja ehitussektoris olla see, et sobiva tööjõu puudus kruvis hinnad üles. Samuti preemiate või boonuste maksmine.

“Kindlasti tuleb mõelda sellelegi, et energiasektori ettevõtetes on toimunud  ka struktuurseid muudatusi, kui on tulnud energiavahendusfirmasid juurde ja tegemised on kasvanud. Ilmselt nad on esialgu palganud ka kallimaid töötajaid. Ka see tõstab palku,” avas Lauri palgatõusu võimalikke tagamaid.

“See pole ainult Eesti Energia, seal on ka Eesti Gaas ja paljud teised ettevõtted. Tuleb meeles pidada ka, et headest elektrikutest on olnud kogu aeg puudus. Head elektrikud on alati saanud head palka küsida,” märkis Lauri, tuues paralleeliks hästi tasustatud ja nõutud  IT-sektori töötajad.  Samas ei usu Lauri, et palgad tänavu või pikemas plaanis enam palju kasvada saavad.

Kuigi finantssektori töötajate sissetulekud on endiselt kõige suuremad, on need viimase aastaga vaid paari protsendi võrra kosunud. Lauri hinnangul on see asjaolu seotud kogu sektori kokkutõmbumisega, mis on kaasa toonud ka inimeste lahkumise teistesse sektoritesse ja koondamised.

“Tõenäoliselt lahkuvad paremad ja paremini tasustatud inimesed ja alles jäävad need, kes lepivad madalamate palkadega ja on vähem kvalifitseeritud,” selgitas Lauri.

Vaikselt kerkinud

Töötlev tööstus keerutas aastaga välja varasemast 8,2% kõrgemad palgad. ABB juhatuse esimehele Bo Henrikssonile tundus küll statistikaameti näitaja veidi liiga kõrge olevat, kuid leidis, et seda võisid mõjutada just need ettevõtted, kus kriisi ajal palku ei kärbitud – nagu ABB.Tänavu plaanib ABB palku   tõsta 6–7 protsenti eelkõige inflatsiooni ja üldise seisu tõttu turul. Edasine sõltub Henrikssoni sõnul sellest, kuidas majandus kasvab. “Tegelikult ju ennustatakse, et sellel aastal kasvab Eestis majandus rohkem kui mujal Euroopas. See oleks muidugi positiivne,” lausus ta.

 

Kommentaar

Kasvutempo järjest ühtlasem

Pille Mihkelson, rahandusministeeriumi analüütikKiireim kasv toimus siseturule suunatud erasektori tegevusaladel, kuid palgakasvu erinevused tegevusalade vahel olid väiksemad võrreldes eelmiste kvartalitega. Võrreldes buumiaegse tipuga 2008. aastal, oli keskmine palk neljandas kvartalis madalam vaid avalikus halduses, hariduses ning muudel teenindavatel tegevustel. Neljanda kvartali palgakasvu mõjutasid aasta lõpus makstud ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud.Eelmise aasta viimase kvartali keskmise palga kasv vastas rahandusministeeriumi ootustele. Edaspidi on oodata palkade kasvamist sarnases tempos. Kvalifitseeritud spetsialistide vähesuse tõttu on mitmel tegevusalal hõive kasvu võimalused siiski piiratud.Viimastes arengutes paistab silma lihttööliste arvu oluline vähenemine ning kvalifitseeritud töötajate osakaalu suurenemine. Palga kasvu toetab tulevikus ka kvalifitseeritud töötajate nappus mitmetel tegevusaladel.

Reaalpalga kasv kiireneb

Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomistKui majandusaktiivsus aasta teisel poolel peaks kiirenema, võib see kahaneva tööjõupakkumise, eriti aga kvalifitseeritud tööjõu puuduse tõttu tekitada palgasurveid. Samas võib eeldada, et ettevõtted ei suurenda tööjõukulusid oluliselt üle tootlikkuse kasvu.Sel aastal jääb palga nominaalkasv samasse suurusjärku eelmise aasta kasvuga. Küll aga kiireneb koos tarbijahindade kasvu aeglustumisega palkade reaalkasv.