Pädev sõiduk lihtsustab tööd

Abc Motors ASi turundusjuhi Indrek Lubergi sõnul pole enamik Eestis kasutatavatest tarbesõidukitest ümber ehitatud. See tähendab kliendi jaoks madalamat hinda ja universaalseid kasutusvõimalusi. “Kohandades oma sõiduki konkreetse kauba veoks, muutub teist laadi kauba vedamine keerulisemaks. Küll aga tunnevad ümberehituse vastu huvi kliendid, kes peale kauba peavad transportima ka inimesi või kaasas kandma töökoda,” lisas ta. Sellisel juhul eelistatakse Eestis pakutavat teenust, mis lähtub kliendi vajadustest ja on enamasti ka soodsam kui tehase ümberehitus.

Kaubikute puhul on kõige levinum ümberehitustöö kaubaruumi polsterdamine vineeriga. “See on tegelikult hädavajalik, et kaitsta kaubaruumi seinu mõlkide ja kriimustuste eest, ning seda tehakse umbes 90% müüdud sõidukite puhul,” rääkis Luberg. Levinud on ka lisaistmerea paigaldamine, kaubaruumi termoisolatsioon, raamautodele erinevate furgoonide ehitamine või kasti ja kraana lisamine. Suurte tarbesõidukite ostmisel on tavaline tagaluuktõstuki soov.

Abc Motorsi eriliste ümberehitustööde hulka kuuluvad luksusbussid ja keerulised masinad, nagu kiirabiautod ja invasõidukid. “Sellistel puhkudel võib ümberehituse maksumus ületada sõiduki enda hinda,” lisas Luberg. “Kõiki soove on võimalik täita, vaid rahanappus ei lase lennukatel ideedel teostuda.”

Oluline on kliendi vajadused ja insenerimõte kokku viia. Uue tarbesõiduki soetamisel peaks klient ümberehituse soovi kohe alguses automüüjaga läbi arutama. “Kliendil on kõige turvalisem osta auto juba ümberehitatult, et vältida garantii katkemist, mille võib põhjustada hilisem müüjaga kooskõlastamata ümberehitus,” soovitas Luberg.

Tellides ümberehituse müüja kaudu, garanteerib müüja selle kvaliteedi ja auto garantii kehtivuse. Ühtlasi on ümberehitatud autot ostes võimalik kogu summa ühte liisingulepingusse panna.

Möller Auto tarbesõidukite müügijuhi Heikki Jaansalu sõnul on kõige olulisem insenerimõte ja tarbija ootused kokku viia, et klient saaks täpselt sellise lahenduse, nagu ta ootab.

Eesti ümberehitatud tarbeautode puhul peab ta suurimaks probleemiks turu väiksust. “Pole otstarbekas jalgratast leiutada, kui see kusagil juba tehtud on,” märkis ta ja tõi välja Saksamaa ettevõtte Sommer GmbH ümber ehitatud DHLi kaubikud.

Keeruline inseneritöö. “Juba juhi tööruum on disainitud optimaalsust silmas pidades,” selgitas ta, kuidas iga vidin on leidnud parima koha, kõik vajalik on käe-jala juures. “Siin sellist tööd kahjuks ei tehta, kuna nõudlus on väike.”

Sommer GmbH on keskendunud veokite ümberehitusele. Neil on olemas spetsiaalsed lahendused kulleritele. “Pealtnäha paistab see lihtne,” ütles Jaansalu ja lisas, et tegelikult on süsteemi loomise taga põhjalik inseneritöö, sest näiliselt õhuline alumiiniumriiul peab kandma 250kilost pakki.

DHL suurendas efektiivsust 20%. Uus auto teeb kullerite töö turvalisemaks

DHL Estonia ümberehitatud sõidukid suurendasid autodega töötavate kullerite produktiivsust 20%, kuigi saadetiste kogused ja kaal on märkimisväärselt kasvanud. Uuenduste eest võitis DHL Estonia eelmisel aastal ka aasta autopargi konkursi.DHL Estonia ASi ekspressteenuste äriüksuse operatiivjuht Krista Birnbaum tõi välja, et DHL jälgib autode efektiivsust äärmiselt hoolikalt.Seejuures uuritakse kullerite töö produktiivsuse (SPORH – stops per on route hour ehk külastatavaid aadresse tunnis, SPR – stops per route ehk külastatavaid aadresse tööpäeva jooksul) ja kuluefektiivsuse (OCPM – operational costs per move ehk ühe saadetise kulud, kütusekulu osatähtsus kuludes) näitajaid.Oluline on ka töötajate rahulolu ja turvalisuse parendamine ning keskkonnamõjude vähendamine ehk CAT 5 nõuetele vastavate autode osakaal autopargist.Tulenevalt kaubamahtude ja saadetiste kaalu kiirest kasvust ning eesmärgist suurendada kullerite produktiivsust ja turvalisust ning vähendada remondikulusid otsustati senised SCVd (small commercial vehicles, nt VW Caddy) ja MCVd (medium commercial vehicle, nt VW Transporter) asendada DHLi erinõuete järgi ehitatud LCVdega (large commercial vehicle).2012. aasta jooksul vahetati välja 66,7% kullerite auto­pargist.

Mugav süsteem aitab kauba kiiresti leida. Kui varem pidi kuller palju aega kulutama selleks, et nn tertisemeetodil täis laotud pakiruumist kaup üles otsida, siis riiulitega kaubaruumist on asju märksa kergem leida.2012. aastal kasvas SPR võrreldes 2011. aastaga 19,3%.Tallinna linnas jõudis kullerite SPORH kaheksani. Kogu Eestis oli SPORH mullu aasta lõpus võrdväärne 2011. aasta lõpu näitajaga, kuigi saadetiste kogused ja kaal olid märkimisväärselt suurenenud.Kuluefektiivsus ehk OCPM vähenes 6,6% ja seda vaatamata autode väljavahetamisest tingitud suurenenud amortisatsioonikuludele.Kui 2011. ja 2012. aasta auto­pargi amortisatsioonikulud arvestusest välja jätta, vähenes OCPM 9,7%.Kütusekulude osakaal kogukuludest on 6,1%-lt kahanenud 5,1%-le.Septembriks 2012 oli CAT 5 keskkonnanõuetele vastavate autode osakaal kasvanud 77,8%ni (aasta lõpuks 83,3%ni) DHL Estonia ekspressteenuste üksuse kullerite autopargist.Tänu uutele ümberehitatud autodele, kus kuller astub kabiinist otse kaubaruumi ja sealt koos saadetisega kõnniteele, ning kõikidele autodele lisatud tagurdamiskaameratele on turvalisus paranenud ja õnnetuste risk vähenenud. “Kõik on õnnelikud,” lisas Birnbaum.Kuigi tehtava töö maht on kasvanud, saavad kullerid aru, et uus lahendus on optimaalne.

Iga liigutus on hoolega läbi mõeldud. Muutunud on ka autopargisüsteem: kui varem sõitis üks kuller kindla autoga, siis nüüd igaühel oma autot­ pole.“Vahetuse vanema töö on kontrollida, et kõik kasutatavat sõidukit hästi hoiaks,” ütles Birnbaum.Ühtlasi kaasnes uute autode tulekuga pakkide laadimise süsteemi uuenemine. Saadetised pannakse riiulitesse kindla kättetoimetamise korra alusel. Kui esimene riiul on tühi, tõstetakse riiulisse järgmised pakid.

Eesti Raudtee erisõidukid on pärit USAst

AS Eesti Raudtee soetas 2002. aastal raudteehoolduse sõidukid Ford F350.Sõidukid tarniti USAst, kuna Euroopas ei toodeta alusvankrit, millele oleks võimalik paigaldada raudteehoolduse seadmeid ning transportida töökohale viieliikmeline montööride brigaad.Seni kasutati seadmete ja inimeste vedamiseks dresiine, mille ülalpidamiskulud ja väike operatiivsus ei ole hi-rail-­autodega võrreldav. Eesti Raudtee oli Euroopas esimene firma, kes hooldustöödel Ameerika tehnika kasutusele võttis.Sõidukitele paigaldati Ameerikas raudteerööbaste määrimise seade koos lisaseadmetega raudteerööbastel sõitmiseks. Rööbaste libestamine vähendab rongirataste ja rööbaste kulumist kuni 50%, samuti alaneb müratase ning vedurite kütuse kokkuhoid on umbes 3%.Üks peamisi põhjuseid valiku tegemisel oli see, et tookord leidus firma omanike seas suure, n-ö Ameerika tüüpi raudtee haldamise kogemusega inimesi. Seal on raudteel sõitvaid autosid kasutatud juba 50 aastat.Hi-rail-autosid ei soetatud mitte edevusest, vaid vajadusest teha hooldustöid operatiivsemalt ja odavamalt kui seda võimaldasid dresiinid ja muud rööbastega pidevalt seotud sõidukid.Enamik USA raudteefirmasid on valinud baasautoks just Fordi hi-rail-sõiduki tänu selle tugevale raamikonstruktsioonile, sobivatele gabariitidele ja transmissiooni vastupidavusele. Nimelt peab raudteel töötav sõiduk olema piisavalt suure kandejõu, mahuka veokasti ja tugeva konstruktsiooniga talumaks hi-rail- ja hooldusseadmete lisakoormust.Eesti Raudtee on katsetanud hi-rail-seadmeid ka teistel automarkidel, kuid kahjuks selgus, et nende alusvanker ja raam ei pea lisakoormusele vastu. Katseautode hoolduskulud suurenesid mitmekordseks.Samuti ei ole neliveolistel maasturitel üldjuhul võimalik jõu väljavõtt transmissioonilt, mida raudteehoolduse autodel  hüdrotööriistade toitepumba käitamiseks kasutatakse.