Bonnieri preemia võitis Piret Reiljan

Bonnieri preemia võitja avalikustati eile Tallinnas Rootsi saatkonnas toimunud auhinnatseremoonial. Tseremoonial tervitas külalisi Rootsi suursaadik Jan Palmstierna ja auhinna andis üle Hans Jacob Bonnier. Auhinna võitis Äripäeva ajakirjanik Piret Reiljan. Reiljanile tõid võidu 20. märtsil ilmunud videolugu “Süsteemne laristamine” ja 21. märtsil ilmunud lugu “Riigi kulul suusakuurordis. Äripäeva info käivitas maanteeametis uurimise”.

Pall läks veerema. Bonnieri preemia laureaat Piret Reiljan ütles, et tänu sellele loole toimus puhastus maanteeameti juhtkonnas ning majandusministeeriumis muudeti lähetuste korda. “Nii Äripäev kui ka ülejäänud meedia leidis pärast artikli ilmumist veel juhtumeid, kus riigiametnikud olid raisanud maksumaksja raha,” lausus Reiljan.

Lugu sai alguse üht teist lugu tehes, kui allikas maanteeameti juhtide reisidel käimist muu jutu sees mainis. Auhinda kätte saades tänas Reiljan kogu Äripäeva meeskonda, kes aitas tal seda lugu teha. “Uuriv ajakirjandus on parim ajakirjandus,” märkis ta.

Rootsi Bonnieri meediakontserni üks omanikest ja juhtidest Hans Jacob Bonnier ütles, et Bonnieri uuriva ajakirjanduse auhinda on nad Rootsis andnud 1960. aastate algusest. Eestis on seda preemiat antud välja juba 18 aastat ning preemia suurus on 40 000 Rootsi krooni.

Bonnieri sõnul on vaba ajakirjandus ning uurivate lugudega tegelemine ja nende avaldamine oluline kogu ühiskonnale, sest see on üks demokraatia tugitalasid. “Me oleme alati uskunud ajakirjanduse vabadusse ning seda toetanud,” märkis Bonnier.

Ta lisas, et nad on proovinud ka teistes riikides käivitada Bonnieri preemia traditsiooni, aga see pole võrreldes Eestiga nii hästi õnnestunud. Uuriva ajakirjanduse preemia väljaandmisel on oluline see, et võitja valivad välja konkurendid ehk suurte lehtede peatoimetajad, kes üritavad langetada otsuse konsensuslikult. Seetõttu on see preemia ajakirjanikule väga kõrge tunnustus, rääkis Bonnier.

Oluline loo mõjukus. Eesti Ajalehtede Liidu žürii liikme ja Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandeli sõnul on uuriva artikli kõige suurem kriteerium mõjukus. “Peab tunnistama, et preemia kontekstis võib hea uuriva loo õnnetus olla see, et artikli mõju ei pruugi selguda kalendriaastaga. Mõnikord võib loo mõju ilmneda alles mõne aasta pärast,” lausus Mandel. Ta viitas nominentide hulka valitud Eesti Ekspressi ajakirjaniku Janar Filippovi artiklitele nelikmõrva eest eluks ajaks vangi mõistetud mehest, kelle puhul on tekkinud kahtlused, et mees ei pruugi olla nendes kuritegudes süüdi. “Valiku tegemise hetkel oli Pireti loo mõju selge ja suurem kui teistel nominentidel,” sõnas Mandel.

Mandeli sõnul olid uurivad lood sellel aastal esindatud ka teistes pressipreemiate kategooriates. “Uuriva ajakirjanduse tase Eestis tervikuna on väga hea. Uuriv ajakirjandus suudab muuta Eestit paremaks,” lausus ta.

Teised Bonnieri preemia nominendid olid Janar Filippov Eesti Ekspressis ilmunud lugudega “See mees ei tapnud minu ema!” (03.05), “Riigikohtunike räige vale” (10.05) ja “Advokaat: riik ei taha õiglusesse uppuda” (09.08) ning Margus Järv, Jelena Petuhhova, Tarmo Vahter ja Sulev Vedler Eesti Ekspressis 31. mail ilmunud looga “IRL võttis liikmeks kurjategijaid”.

Bonnieri preemiale kandideeris kokku 14 tööd. Parimad valis välja Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) seitsmeliikmeline žürii, kuhu kuulusid Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel, Eesti Ekspressi peatoimetaja Janek Luts, Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald, Postimehe peatoimetaja Merit Kopli, Maalehe peatoimetaja Aivar Viidik, Õhtulehe peatoimetaja Väino Koorberg ja EALLi tegevjuht Mart Raudsaar (žürii esimees).

 

Kes on kes

Bonnieri preemia võitjad

1995 Tarmo Vahter, Eesti Ekspress. Edgar Savisaare lindiskandaal.1996 Enno Tammer, Postimees. Keskerakonna sisevõitlus ja valimiskampaania rahastamine.1997 Kaja Koovit, Väinu Rozental, Äripäev. Farmaatsiatehase olematu tehas Moskvas.1998 Kärt Karpa, Eesti Päevaleht. Kahtlane neerusiirdamine Tallinna keskhaiglas.1999 Peep Sooman, Äripäev. Altkäemaks äriregistris.2000 Taivo Paju, Postimees. 30 000kroonine peaministri sekretäri tool.2001 Anneli Ammas, Eesti Päevaleht. Raudtee-erastaja Angotti osutus tagaotsitavaks kurjategijaks.2002 Mihkel Kärmas, Eesti Ekspress. Viktor Kaasiku ebaeetilised maatehingud.2003 Sulev Vedler, Eesti Ekspress. Maksuameti huvi rahandusminister Tõnis Paltsu maksuasjade vastu.2004 Birgit Püve, Eesti Ekspress. Kunstiakadeemia rektor Ando Keskküla kasutas krediitkaarti lõbumajas.2005 Peeter Raidla, Äripäev. Ain Hanschmidti 700 miljoni kroonine kingitus.2006 Kadi Heinsalu, Äripäev. Eesti suurim kinnisvarafirma Arco Vara kavatses taganeda korteriostjatega sõlmitud lepingu tingimustest.2007 Krister Kivi ja Janar Filippov, Eesti Ekspress. Artiklisari Eesti narkokulleritest.2008 Tarmo Vahter, Eesti Ekspress. Reformierakonna juhtivtegelaste maadevahetuse tehingutest.2009 Piret Reiljan, Äripäev. Kliente kahjustanud huvide konflikt Swedbanki pensionifondides.2010 Tuuli Koch, Postimees. Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare rahaküsimine Venemaalt valimiskampaania toetuseks.2011 Mihkel Kärmas ja Rasmus Kagge, “Pealtnägijas” ja ERRis ilmunud lood isamaaliste poliitikute elamislubadega hangeldamisest.