Tööstused saavad hoo sisse

“Esimese kahe kuu summaarne toodangu maht on tõepoolest 10–15% kasvanud, kuigi veebruar ei ole veel lõppenud. Samas ei taha ma sellest järeldusi teha, et kogu turu olukord on läinud paremaks, meie oleme pööranud natukene rohkem tähelepanu kevadhooaja tootmisele,” ütles Heiti Hääle suuromanduses oleva haagisetootja Bestnet ASi juhatuse liige Eduard Saul.

Ta märkis, et sellel aastal loodab ettevõte käivet kasvatada 8–10 protsenti.

Hinnatõus on õhus. Praegu ei ole elektri hinna tõus Sauli sõnul toodangu lõpphinda mõjutanud ja eelmisel aastal klientidega sõlmitud lepingutes fikseeriti ära ka hind. “Muidugi ei saa väita, et me ei korrigeeri seda,” lisas ta.

Konjunktuuriinstituudi küsitlusest selgus, et ligi 28% tööstusfirmadest kavatseb järgneva kolme kuu jooksul müügihinda kergitada.

Elcoteq Tallinna õigusjärglasel Eolane Tallinn ASil on samuti tootmismaht eelmise aastaga võrreldes kasvanud. “Oleme selleks ise vaeva näinud, et toodangu maht suureneks,” kommenteeris Eolane Tallinn ASi juht Kalle Kuusik.

Kuusiku sõnul ei anna ühe kuu eraldi vaatamine õiget pilti, aga tänu ekspordipartneritele kasvab toodangu maht ühtlaselt ka veebruaris ja märtsis. “Kliendi vajadused on kõikuvad, aga kui vaadata suurt pilti, siis esimene kvartal on parem kui eelmisel aastal,” tõdes Kuusik. “Ma ei saa aga öelda, et on mingeid suuri hüppelisi muutusi võrreldes eelmise aastaga.”

Kuusiku sõnul ei ole ekspordiettevõtetel võimalik hindu tõsta. “Kulud küll kasvavad, aga hinnad mitte. Oleme rahvusvahelises konkurentsis,” selgitas ta.

Toidutööstuses kasv kitsim. Hoidistetootja Salvesti nõukogu esimees Veljo Ipits ütles, et teatud positiivne meelestatus on olemas, aga toiduainetööstuse kasv jääb mõne protsendi piiresse. “Kui arvestada hindade tõusu, siis on kindlasti sel aastal kasv olemas. Kui arvestada mahu tõusu, siis jääb see tõus mõne protsendi piiresse,” selgitas ta.

Ipitsa sõnul on inimeste palku tänu palgasurvele küll tõstetud, aga on ka palju kohti, kuhu see raha ära kulub: elektri hinna tõus ja ka muud teenused on kallinenud. “Toiduainetööstuse seisukohast ei saa öelda, et inimene kipub kohe kallimatele toiduainetele raha kulutama,” tõdes ta.

Salvest püüab sel aastal ekspordi mahtu lähiturgudel suurendada. “Lõunanaabritel on olukord sama nagu meil ja suurt tõusu ei ole ka seal näha,” ütles Ipits. Toidutöösturi sõnul peab investeeringuid kindlasti tegema – vanad masinad vajavad väljavahetamist. “Suuri investeeringuid aga ei plaani, sest oleme eelnevatel aastatel palju investeerinud,” sõnas Ipits.

Mööblitootja võtab alles hoogu. Hotellidele ja kontoritele eritellimusmööblit valmistaval Sarkopil on aasta algus rahulik. Ettevõtte juhatuse esimehe Peeter Kerma sõnul on Sarkopi põhiturg Soomes ja seal on suuremad projektid alles algamas. “Projektmööbli müük ongi erinevatel aastatel erineva sesoonsusega. Viimastel aastatel on välja kujunenud nii, et aasta algus on hoovõtu aeg,” rääkis Kerma.

“Me kindlasti ei võta aga aasta algust seetõttu rahulikumalt. Rahulikum on olukord tootmises, aga müügis peab sellevõrra aktiivsem olema,” tõdes ta.

Lisaks Soomele teeb Sarkop praegu aktiivset müügitööd Rootsis ja Norras, kus loodetakse sel aastal käivet kahekordistada.

Eesti pehme mööbli valmistaja perefirma Ermatiko OÜ juhatuse esimees Erki Konsa nentis, et aasta alguse müük on samal tasemel nagu eelmiselgi aastal. “Kuna toodame tellimuse peale, siis on  tootmismaht mõnevõrra suurem,” märkis ta.

Ermatiko käis Rootsis messil, kus oli näha, et klientide huvi nende toodangu vastu on küll kasvanud, aga see ei tähenda Konsa sõnul veel, et tellimuste maht oleks kasvanud.

“Käive kasvab kindlasti eelmise aastaga võrreldes,” lausus Konsa.

Kalatööstust pitsitab tooraine hind. Kala töötleja Spratfil ASi juht Peeter Loim ei näe esimestel kuudel toodangu mahu suurenemist. “Põhjuseks on tooraine hinna ebanormaalselt suur kasv. Meie seda ei mõjuta, seda mõjutavad Norra gigandid,” lausus Loim.

“Me ei ole pessimistid, aga aasta on alanud ebameeldivalt,” tunnistas Loim.

Vaatamata sellele on Spratfilil eesmärk tänavu käivet 20–25% kasvatada, sarnane oli käibe kasv ka eelmisel aastal. “Võtame uued toorained ette ja laiendame turgu,” oli Loim positiivne.

Ilma investeeringuteta ei liigu Loimi sõnul midagi edasi. Eelmisel aastal võttis ettevõte tööle paarkümmend uut töötajat, sellel aastal plaanitakse tööviljakust mehhaniseerimise ja automatiseerimisega suurendada.

 

Kommentaar

Ettevõtete kindlustunne on paranenud

Marje Josing, Eesti Konjunktuuriinstituudi juhtEttevõtete konjunktuuribaromeetrid näitavad, et viimase kuuga ettevõtete kindlustunne paranes. Suures osas on tegemist sesoonse elavnemisega ja saadakse üle aasta algusele iseloomulikust kehvemast nõudlusest. Majanduskonjunktuur on ettevõtetele üpris sarnane eelmise aasta veebruariga. Inflatsiooniootused on tõusnud ja töökohti luuakse rohkem juurde kui likvideeritakse.Tööstusettevõtete juhtide hinnang nõudlusele on samuti sarnane aasta tagasi antud hinnanguga. Nii oli eksporditurgudel nõudlus 58% juhtide hinnangul tavapärane, 12% parem tavapärasest ja iga kolmas ettevõte hindas nõudlust tavapärasest halvemaks. Vaatamata jätkuvalt probleemiderohkele majanduskeskkonnale plaanib järgneva 3 kuu jooksul toodangu mahtu kasvatada 32% ettevõtetest ja see on 12 protsendipunkti enam kui eelmisel kuul ning 3 protsendipunkti enam kui aasta eest veebruaris. Ka töötajate arv sektoris hakkab mõõdukalt kasvama, nii plaanib 13% ettevõtete juhte töötajate arvu suurendada, 78%s töötajate arv ei muutu ja 9% ettevõtteid vähendab töötajate arvu. Sisendihindade tõus mõjutab ka müügihindu ja iga neljas ettevõtte juht prognoosib toodangu müügihindade tõusu.