Hobuseliha muutus ootamatult popiks

Seetõttu tekib küsimus – milleks kasutatakse Eestisse toodud ja siin ümbertöödeldud hobuseliha? Sellele küsimusele toidukontrolli tegev veterinaar- ja toiduamet (VTA) eile vastata ei osanud, sest neile tulid statistikaameti andmed üllatusena.

VTA andmetel tõi eelmisel aastal hobuseliha Eestisse üksnes Maag Grupp kokku ligi 15 000 kilo. Statistikaameti andmetel aga imporditi Eestisse eelmisel aastal hobuseliha kokku 122 549 kilo ja eksporditi 37 669 kilo.

Endine Maag Lihatööstuse, praegu Atria juht Olle Horm tunnistas, et statistikaameti uudis hobuseliha impordist Eestisse pani temagi kukalt sügama. “See number on minu jaoks väga suur, see pole restorani ega jaekaubanduse number,” ütles Horm. “Minu jaoks on see müstika, ma ei oska seda seletada,” lisas ta ja kinnitas, et Atria hobuseliha ei kasuta.

Hormi sõnul on veise- ja hobuseliha maitselt ja välimuselt ligilähedased, kuid et mõni ettevõte kasutab hobuseliha mõne teise tooraine nime all,  tundub talle küll vähetõenäoline, sest VTA teeb toiduainetetööstuse üle põhjalikku järelvalvelt.

Et sisse toodud hobuseliha kasutamist ei suudeta kontrollida, siis tekib kahtlus, kas me äkki ei söö seda enda teadmata sisse?

“Küsimuse selline püstitus on üsnagi  oõigustatud,” nentis Horm.

Maag Lihatööstuse tegevjuht Margit Talts rääkis, et nemad toodavad tellimusel hobuselihakonserve Saksamaale ning teenustööna Rakvere ettevõtja Arut Arutjunjani firmale Delikatesss Company. Taltsi sõnul on 123 tonni kindlasti suurem kogus, kui Eesti ettevõtted hobuselihast toodete valmistamiseks vajavad. Tema sõnul on suur number selgitatav hobuseliha liikumisega Eestist edasi Euroopasse.

VTA andmetel tõi Maag Grupp Eestisse 2012. aastal Rootsi päritoluga hobuseliha 1074 kilo,

Suurbritannia päritoluga 1000 kilo, Belgia päritoluga 12 825 kilo. Enamasti liigub Maagist kogu hobuseliha edasi Soome ja Rootsi, ettevõte ise kasutab hobuseliha oma toodetes, näiteks vorstides ja konservides, vähesel määral ning hobuseliha sisaldust on ka märgistusel.

Kogus üllatas veterinaar- ja toiduametit. VTA juht Ago Pärtel ei oska statistikaameti andmeid selgitada, kuid hobuseliha imporditud kogus tundub tema jaoks suur.  “Ma pole veendunud, kuid usun, et selles kajastub ka arvestatavaid koguseid, mis liiguvad Eestist edasi,” ütles ta.

Pärteli sõnul on küsimus pigem selles, kas 123 tonni hobuseliha muutub Eestis ja meie tunnustatud ettevõtetes toodeteks või liigub ta siit kuskile edasi. “Tean, et hobuseliha on toodud näiteks Soomest, loogiline oleks osta selline partii, millest osa vajaksid ka Läti ja Leedu. Tean, et Eesti kaudu on ka Soome ostnud hobuseliha. Ma ei raiuks seda mingil juhul kivisse, et Eesti inimene on tarbinud eelmisel aastal 123 tonni hobuseliha,” rääkis Pärtel.

Tema sõnul on Eestis sisuliselt vaid kaks firmat ehk Maag Konesrvitööstus ja Uvic, kes hobuselihast tooteid valmistavad. “Eriti praeguste sündmuste valguses oleme spetsiaalselt neid kontrollinud,” lausus Pärtel. “Tavatarbijana teame, et letist pole meil võimalik hobuseliha osta,” lisas ta.

Statistikaametist aga kinnitati Äripäevale, et eile avaldatud andmete puhul polnud tegemist transiidiga, vaid Eestisse imporditud kogust on siin ka töödeldud, nt lõigutud, pakendatud.

Hobuseliha ostavad teadlikud kliendid. Rakveres tegutseva Delikatess Company müügijuht Anneli Sauela sõnul toodab nende tellimusel hobuselihakonserve AS Maag Konesrvitööstus, Läti äripartner aga hobuselihavorsti.

“Hobuseliha pole nii meeletult minev kaup, seda ostavad siiski teadlikud kliendid,” ütles Sauela. Tema sõnul on toodetud kogused väikesed. “Me ei võta meeletult palju hobuseliha, meil on kuut sorti konserve ja 10% sellest on hobuseliha,” ütles ta.

Ühes varasemas intervjuus on Otepää Lihatööstuse Edgar juht Maie Niit öelnud, et nende ettevõte toodab hobuselihast koeratoitu, kuid inimeste toidulaual pole hobuselihal veel minekut.

Koeratoidu tootja Pandivere L.T juht Margus Merima rääkis, et nemad hobuseliha ei kasuta. “Meie teeme oma tooteid nii, et ostame põhiliselt Rakvere lihakombinaadilt ja Talleggilt inimtoidu valmistamise jääke, millest teeme koeratoite,” lausus Merima.

Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp ütles, et nemad ei kogu infot, millised ettevõtted ja kus toodetes hobuseliha kasutavad.

“Pole õrna aimugi, minu teada toidutööstused ei kasuta hobuseliha. Ma näen, mis praegu Euroopa Toiduliidust seoses hobuseliha skandaaliga tuleb, kuid meie oleme õnneks praegu sellest väljas,” rääkis Potisepp.

Seega on fakt, et Eestisse tuli suur kogus hobuseliha. Mis sellest täpselt edasi sai, seda ei teata.

 

Kommentaar

Liha turustatakse varjatult

Ülar Raudsepp, Tartumaal ja Põlvamaal tegutsev hobusekasvatajaLoomulikult tuuakse siia hobuseliha, mis segatakse teise hulka. Liha on lahti lõigatud, töölised ei saa arugi. Visuaalselt on väga raske hobuseliha veisest eristada. Ka pole kuhugi kadunud isetegijad, sest vorstimasinad on säilinud.Majanduskriisi tõttu on näiteks Poolas hobustelaviin, sest keegi ei osta enam harrastuseks ega enda tarbeks hobuseid. Aga kuhugi tuleb need ju panna, nende peale on tehtud kulutused. Ühest hobusest saab puhast liha ca 150–200 kilo.Küsimus pole selles, et hobuseliha ei peaks sööma. Selle lihapaanika on tekitanud hobiratsujad, kes ütlevad, et hobune on tema parim sõber. Muidugi on, aga seda sõpra ta ei peagi ära sööma. Kõik maailma hobused ei ole tema sõbrad. On Euroopa riike, kus süüakse hobuseid, ja see on normaalne.

 

Kronoloogia

Skandaal paisub

Jaanuari keskel Suurbritanniast ja Iirimaalt alguse saanud hobuselihaskandaal on levinud üle Euroopa.Hobuseliha on veise omast märgatavalt odavam. On oht, et hobuseliha võib sisaldada ravimit fenüülbutasoon, mille andmine loomadele, kelle liha kasutatakse söögiks, on keelatud.Jaanuaris leiti Suurbritannia ja Iirimaa Tesco ja Aldi poodides müügil olevatest veisepihvidest hobuseliha DNAd. Pihvid olid pärit Iiri ja Briti lihatööstustest.Hispaanias leiti kaubamärkide Eroski ja Alipende pihvidest hobuse DNAd.Suurbritannias ja Prantsusmaal korjati müügilt Comigeli veiselihatooted.Suurbritannias ja Rootsis korjati müügilt veiselihalasanjet, kuhu oli segatud hobuseliha. Suurbritannias arreteeriti mitmeid pettuses kahtlustatavaid inimesi.Saksamaal leiti hobuseliha külmutatud lasanjest.Nestlé korjas Itaalias ja Hispaanias müügilt kaks pastarooga.Itaalias leiti ühelt ettevõttelt konfiskeeritud 6 tonnis hakklihas ja 2400s lasanjepakis hobuseliha.Prantsuse firma Spanghero müüs poole aastaga 750 tonni hobuseliha. Algatati kriminaalmenetlus.Soomes korjati Lidli odavpoeketist müügilt vasikalihaguljašš.Ikea Tšehhis asuvas poes leiti müügilt hobuseliha sisaldavad lihapallid, samu tooteid on müügil ka teistesEuroopa riikides. Tšehhi veterinaaramet leidis hobuseliha ka Poolast imporditud veiselihapihvidest.Sel nädalal teatas Läti toidu- ja veterinaarteenistus, et ka neil on kahtlusi hobuselihapettuse kohta.