Tähtajad ja viivised saavad seaduse jõu

Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul aitab eelnõu parandada maksekäitumist. “Kuigi Eesti ettevõtjate maksekäitumine on muu Euroopaga võrreldes üldiselt hea ning maksetähtajad mõistlikud, on eelnõuga ülevõetav direktiiv siiski tõhus abimehees ennekõike neile ettevõtjatele, kes tegutsevad ekspordivaldkonnas. Kui Eestis hilinetakse avalikus sektoris arve tasumisega keskmiselt kümme päeva, siis mujal Euroopas võib hilinemine ulatuda sadade päevadeni,” illustreeris justiitsminister üldist olukorda.

Hüvitise suurus. Lisaks fikseerib eelnõu ka hüvitise, mida võlausaldaja saab majandus- ja kutsetegevuses tegutseva võlgniku käest nõuda. Hüvitise suurus on eelnõu järgi 40 eurot, mis kataks ära võla sissenõudmiseks esitatud maksekäsu kiirmenetluse riigilõivu.

Võlgnikult ei saa nõuda 40 eurot mitte iga sissenõudmiseks tehtava toimingu eest, näiteks iga meeldetuletuskirja eest, vaid 40 eurot peaks eelduslikult katma kõigi vastavate toimingutega seotud kulud. Kui aga tegelikud sissenõudmiskulud ületavad 40 eurot, on need võimalik võlgnikult sisse nõuda üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel.

Maksetähtaegade puhul aga fikseerib eelnõu mõneti distsiplineeriva vahendina maksimaalsed arve tasumistähtajad, et välistada võimalusi pikalt arve maksmisega viivitada.Tehingute pikim maksetähtaeg on tulevikus 60 päeva.