Lohusalu eramus fassaaditööd

Lohusalu eramu kaetakse väljast osalt looduskiviga, osalt laudisega. Kui sobivaimat kivi alles valitakse, siis laudise paigaldamine saab peagi valmis.

“Lohusalu eramu laudise teeb eriliseks see, et tegu pole punnlauaga ega ka ülekattega lauaga,  vaid seinale kinnitatakse taotluslikult harv ehk laudade vahele jäeti teatud vahe, selleks et laudade vahelt kumaks must triip. Et sellist efekti saavutada, pidi ka aluspind musta tooni olema. Tuuletõkkeplaadile kinnitati must tuuletõkkekangas, tuulutuslatid värviti mustaks,” selgitab Timbeco Ehituse juhatuse liige Siim Leisalu.

Välisvoodrilaud värvi enne paigaldamist. Uut maja ehitades tasub eelistada eelnevalt värvitud laudmaterjali, et vältida värvi tilkumist ja külgnevate pindade värviga määrdumist, lõpptulemus jääb ilus ja puhas. Kõrgel katuse all turnides võib värvimistöö  tarbetult keeruliseks ja ajamahukaks muutuda. “Laudist ja puitkonstruktsiooni  tuleb ilmastiku eest kaitsta. Soovitav on lauad kruntida ja seejärel veel vähemalt kaks korda värviga katta, et tulemus välitingimustes vastu peaks,” räägib Leisalu.

Tähelepanu tuleb pöörata ka laudade saelõikega pindadele: puidu külgpinnast ei lähe mädanik ja hallitus kaugeltki nii kergesti sisse kui tähelepanuta jäetud lõikekohast. Oluline on need enne paigaldamist puidukaitsevahendiga katta.

Värvi valimas. Soovitava tooni valikul tuleb meeles pidada, et tulemust mõjutab ka puidu liik: kui hoonel on kombineeritud erinevaid puidu liike, võib selguda, et mõnda kohta on vaja ka kolm korda värvida, et saavutada ühtlast värvitooni. “Üks asi on see, mida näeme värvikaardil või arhitekti joonisel, teine asi on tegelikkus,” tunnistab Leisalu. “See kehtib eriti peitsvärvide puhul, mis jätavad puidu süü kumama. Katvate värvide puhul on kergem arvestada, mitu korda lauad katmist vajavad.”

Lohusalu eramu juures vajasid eraldi tähelepanu nurgad. Kohtades, kus katteliistu asemel sooviti puhast 45kraadist nurka, oli täpne töö eriti oluline. “Kui katteliistu ei ole, on eriti oluline ka laudade kvaliteet, sest kõik vead tulevad kohe välja. Kohe paistab, kui lauad on pisut kõverad. Puhas puit-puit ühendus nõuab ka hea närviga rahulikke tegijaid ja head oskust,” lausub ta.

Oluline paigaldus. Õiged paigaldusvõtted aitavad tagada, et laudis peaks vastu mitu inimpõlve. Oluline on jälgida, et puit ei puutuks otseselt vastu betooni, kivi või konstruktsiooni, et oleks paari-kolmemillimeetrine vahe.

Kinnitamiseks sobib kasutada nii naelu, kruvisid kui ka tihvte. “Nael ja kruvi tõmbavad laua jäigemalt paika ja õigeks saab painutada ka pisut kõvera laua,” lausub Leisalu.

Lohusalu eramu juures kasutati roostevabasid tihvte, sest neil ei jää pead näha ning laudise pind jääb puhas. Samas tingis see kõrgendatud nõudmised laudmaterjali kvaliteedile.

“Oluline on korrektne tulem. Lohusalus ootab ees veel täpsust nõudev ukse- ja aknapalede viimistlemine,” nendib Leisalu.

 

Taust

Lohusalu maja lugu

Oma Maja jälgib eelmise aasta algusest ühe tehasemaja valmimise lugu Lohusalus.

20125. veebruar – maja projekteerimine5. märts – algavad ehitustööd, märtsiks valmis vundament9. aprill – maja elemendid jõudsid tootmisse7. mai – seinad püsti, maja saab hingavad seinad ja konstruktsiooni4. juuni – kokku saab hoone katus2. juuli – maja efektne konstruktsioon – sarikaid koos pärlinitega.13. august – karp on püsti, sarikad ootavad lõpliku katusekattematerjali paika saamist3. september – eramu sai ette säästlikud aknad. Nende soojapidavuse näitu tuleks vaadata koos raamiga.1. oktoober – Lohusalu maja katuse kalle on väike – kõigest kaks kraadi, sestap kaeti see rullmaterjaliga.5. november – kanalisatsioon ja vesi saavad paika.3. detsember – pärast küttealternatiivide põhjalikku kaalumist valiti õhk-vesi soojuspump. Tubades hoiab ühtlast temperatuuri veega põrandaküte.

20134. veebruar – maja soojapidavust ja võimalikke õhulekke kohti kaardistatakse piinliku täpsusega: alguses tehti ülerõhutest, nüüd on käes aeg kontrollida hoonet alarõhutesti abiga.