Riigikohus lõi pankrotijuhtumis pretsedendi

Rahvusvaheliste kaubavedudega tegelenud ja nüüdseks pankrotistunud ettevõtte Aatomik-Transpordi (praeguse nimega Veldt-Triel) ning maksuameti aastaid kestnud kohtutee päädis eelmisel nädalal riigikohtu lahendiga.

Kõrgeim kohus tõi oma otsuses välja kaks põhilist printsiipi. Esiteks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine tagama osaühingu vara võimalikult suures ulatuses säilimise. Teiseks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine tagama, et maksejõuetu ettevõte ei osaleks majandustegevuses ega tekitaks juurde kohustusi, mida ei suuda täita.

Ehkki Aatomik-Transport oli kahes kohtuastmes võitnud, ei saanud nad riigikohtult toetavat otsust.

“See tähendab seda, et juhatuse liikmeks ei taha keegi enam hakata. Kes see loll on, et hakkab ennast niiviisi tanki panema?” kommenteeris riigikohtu otsust pankrotistunud Aatomik-Transpordi endine juhatuse liige Andres Sallo.

Lahendiga tutvunud pankrotihalduri Andres Hermeti hinnangul andis maksuamet Aatomik-Transpordi vastu hagi sisse, sest ettevõte ei maksnud võlgasid ja võttis maksejõuetuna kohustusi juurde. Selle asemel, et pankrotti minna, küsis ta hoopis riigilt käibemaksu tagasi, lisas Hermet. Maksuamet nõudis ettevõtte juhatuse liikmetelt tekitatud kahju eest 32 293 eurot.

Ei osanud masu ette näha. Sallo sõnul heideti talle kui juhatuse liikmele kõige enam ette, et ta viivitas pankrotiavalduse esitamisega. “Kes teadis ette, et see masu selline tuleb? Kes teadis ette, et see nii kaua kestab? Kes teadis ette, mis sektorisse see kolib? Seda ei teadnud keegi ette. See on praegu tagantjärele tarkus,” väitis Sallo, kelle hinnangul pole mõistlik pankrotiavaldust sisse anda kohe, kui majanduskõver allapoole vajub. “Ma ei ole nagu jäätisemüüja, et saaksin uue putka kõrvaltänavasse panna. Kui sul on rahvusvaheline äri ja rahvusvahelised äripartnerid, hoiad seda firmat viimase hingetõmbeni elus, sest äkki läheb jälle tõusu peale,” sõnas Sallo.

Sallo kurtis, et riik ja pangad terroriseerivad ettevõtjaid juba nii kõvasti, et õigem oleks ära kolida. “Kui sa oled inimene, oled sa üksinda. Aga sul on vastas selline kõva jõud. Nagunii on Eestis päris raske tööd teha. Riik teeb selliseid imelikke asju, et igasugune isu kaob ära siin ettevõtlusega tegeleda, ja mitte ainult mina ei mõtle nii,” lausus Sallo.

Maksuameti tulude osakonna peajuristi Tanel Ermeli sõnul andsid nad siiani esimest korda sellise juhtumi puhul ise hagi sisse – seni on selletaoliste juhtumite puhul olnud igapäevane maksuõiguslik meede ehk vastutusotsus. “Sellel juhul aga kasutasime alternatiivset tsiviilõiguslikku meedet ja nagu riigikohtu lahend annab põhjust loota, siis edukalt,” ütles Ermel.

Ermeli hinnangul pole harvad juhused, kus pärast kauba või teenuse tellimist jäetakse arve tasumata põhjusel, et tellija tegutses juba maksejõuetuse olukorras ja oleks pidanud ammu võlausaldajatele kahju tekitamise vältimiseks pankrotiavalduse esitama. Ta lisas, et aastaid on räägitud pahatahtlikest võlgnikest, kes jätavad maksejõuetuse puhul pankrotiavalduse esitamata ja jätkavad tegutsemist, suurendades niiviisi nii partnerite kui ka riigi kahju.

“Sarnase probleemi ees on ka riik, kui ettevõte teeb töötajatele väljamakseid ja deklareerib tööjõumakse ning käivet, kuid jätab maksud rahapuudusel tasutama,” ütles Ermel.

Ermel sõnas, et kuigi neil on Veldt-Trieliga kohtuvaidlus veel pooleli, tõi riigikohtu otsus välja uued põhimõtted, mis kehtivad kõigile võlausaldajatele. Edaspidi on võimalik kahju hüvitamist nõuda juhatuse liikmetelt mitte üksnes aja eest, mil pankrotiavaldus jäi õigel ajal esitamata, vaid ka maksejõuetus olukorras tekitatud kahju eest, lisas Ermel.

Pahatahtliku tegutsemise vastu. Ka pankrotihaldur Indrek Lepsoo lausus, et riigikohtu lahend teeb optimistlikuks. “Siiamaani muutus sisutühjaks kogu see pankrotiavalduse esitamise kohustus. Kohustus oli olemas, kuid siiamaani seda ei täidetud. Eks nüüd ole näha, mis toimuma hakkab,” ütles Lepsoo, kelle hinnangul käituvad juhatuse liikmed sageli pahatahtlikult ja seavad ettevõtet juhtima tankistid.

Seevastu väitis vandeadvokaat Indrek Leppik, et ei näe selles riigikohtu lahendis eriti midagi uut – kahjunõude võimalused olid varem ka olemas. “Selles riigikohtu otsuses parandati ringkonnakohtu viga ja siin on täiendavalt selgitatud, et isiku poolt oma kohustuste täitmata jätmine juhatuse liikmena võib riigi maksunõude väärtust mõjutada, millega kaasneb kahju tekkimine riigile ja selle vastav võimalik hüvitamise kohustus juhatuse liikmele. See on oluline juhis riigile saamata jäänud maksudest tekkinud kahjunõuete esitamisel juhtorgani liikmete vastu,” märkis Leppik. Teisalt lisas ta, et sama põhimõtet on riigikohus varem sõnastanud juba 2011. aasta augustis ilmunud lahendis, mis puudutas ASi Tamsalu Veskid endise juhataja Aadu Jaansoni kriminaalasja. Selles menetluses leidis pankrotihaldur, et Jaanson kuritarvitas ametiseisundit arvete moonutamisega. Riigikohus väitis siis, et riik võib nõuda hüvitist sellelt inimeselt, kes on põhjustanud kolmanda isiku maksunõude vähenemise ehk kahju riigile.

Samuti ei näe pankrotihaldur Hermet vähemalt esialgu, et värske riigikohtu lahend võiks midagi olulist muuta. “See on suuna näitamine, aga pole lõplik tõde. Et pankrotiavaldus tuleb õigel ajal esitada, see on meil kümme aastat juba niimoodi olnud. Aga me teame, et ikkagi ei esitata ja midagi ei juhtu,” ütles Hermet.

Nõudeid esitatakse vähe. Leppik lisas, et pigem esitatakse ilmselt teadmatusest väga vähe nõudeid lubamatult majandanud äriühingu juhtorgani liikmete vastu. “Kui tundub, et juhatus ei ole mõistlikult toimetanud ja varatust ühingust ei ole võimalik võlga tagasi saada, tasuks alati konsulteerida asjatundjaga juhatuse liikme vastu nõude esitamise küsimuses,” lausus Leppik.

Kas mõni pankrotimenetlus oleks teisiti läinud, kui riigikohus oleks need põhimõtted varem sõnastanud? “Ei tahaks konkreetseid nimesid esitada, aga mul on jäänud küll mulje, et mitme ka ajakirjandusest läbi käinud pankrotiteema puhul on jäetud juhatuse liikmete vastu nõue realiseerimata,” lisas Leppik.

 

Pane tähele

Pankrotiasjadest pole head ülevaadet

Justiitsministeeriumil puuduvad andmed, kui palju on esitatud kahjunõudeid juhatuse liikmete vastu, kes pole võlausaldaja hinnangul õigel ajal pankrotiavaldust esitanud või on käitunud maksejõuetus olukorras pahatahtlikult.

 

Taust

Juba teine otsus maksuameti kasuks

Lühikese aja jooksul on see juba teine riigikohtu otsus, mis loob maksuametile soodsamad võimalused maksuvõlgu sisse nõuda. Möödunud aasta detsembris otsustas riigikohus jätta rahuldamata kaebuse, kus OÜ Kismet-Teenused endine juhatuse liige Ain Leedu vaidlustas maksuameti vastutusotsuse, millega nõutakse temalt sisse ettevõtte maksuvõlg.Maksuameti hinnangul tekitas Leedu oma käitumisega tahtlikult firmale maksuvõla. Seetõttu otsustati võla kättesaamiseks rakendada pankrotimenetluse asemel vastutusmenetlust. See tähendab, et maksuvõlga ei nõuta sisse võlglaselt, vaid isikult, kes vastutab äriühingu maksukohustuse täitmise eest.Maksuamet põhjendas vastutusotsust sellega, et Leedu oli kontrollitaval perioodil OÜ Kismet-Teenused ainus vastutav esindaja ning ettevõttelt polnud kahe aasta jooksul maksuvõlga kätte saadud. Samuti kajastas ettevõte tehinguid, mida ei toimunud, ning tegi fiktiivsete arvete alusel väljamakseid.Täpsemalt saab sellest juhtumist lugeda 22. jaanuaril ilmunud Äripäevast.