Krugman sõnasõjas Olli Rehniga

Krugmani sõnul kehastab Rehn kogu seda reaalsuse eitamist, mis on omane Euroopa Komisjoni ametnikele praeguse majanduspoliitilise kursi valikus. Ta kritiseerib teravalt Euroopa Komisjoni kärpekuuri, mis tema sõnul on olukorra Euroopa majanduses ainult hullemaks ajanud.

Edu, mis seni saavutatud – peamiselt finantsturgude rahunemine – pole Krugmani väitel sugugi Euroopa Komisjoni nõutud eelarvekärbete teene, vaid Euroopa Keskpanga erakorraliste kriisiabinõude tulemus. „Nad on kaaperdanud Euroopa Keskpanga edu,“ kirjutab Krugman ühes oma veebruari lõpu blogipostituses. „Nad on võtnud aeglaselt süveneva deflatsiooni märgiks, et asjad lähevad aina paremaks,“ nokib nobelist.

Krugman ammutab tuge Londoni majanduskooli professori Paul De Grauwe ja Yuemei Ji ühest hiljutisest uuringust, mis väidab, et Euroopa riigid on oma kärbetega liiga sügavale lõiganud. Tegemist on olnud ülereageeringuga intressivahede süvenemisele Saksamaa ja euroala teiste riikide võlakirjade vahel. Viimase kutsus omakorda esile paanika ja teadmatus, kui kindel võib olla suurtes võlgades euroala riikide võlakirjade suhtes olukorras, kus neil riikidel ei ole enam iseseisvat rahapoliitikat (ja rahatrüki võimalust – toim.).

Hispaania ja Suurbritannia näitel, mis on mitmetelt parameetritelt sarnased, kuid mille laenamise kuludes on suured käärid, väidab De Grauwe, et nimetatud intressivahedel pole mingit majanduslikku alust. Riikidelt on aga nõutud suuri kärpeid – seda suuremaid, mida suuremad on intressivahed. See on teinud Euroopa majandusele põhjendamatut ja väga suurt kahju.

Krugman taunib, et Olli Rehn jätkab ikka ühte ja sama mantrat, et kärbetele pole alternatiivi, ehkki üks prognoos teise järel tuleb ümber vaadata ja Euroopa majandus- ja tööpuudusnäitajad lähevad järjest kehvemaks. Nobelist ründab volinikku üsna värvikate sõnadega, laenates õigustust John Maynard Keynesilt, kes ütles omal ajal, et sõnad peavadki natuke pöörased olema, et provotseerida mõtlema neid, kelle ajud on tühikäigul.

Krugmani sõnul on Euroopa Komisjoni kindlalt püsivad valearusaamad ja valed ideed nagu prussakad. Need võib küll veega alla lasta, kuid ikka ja jälle tulevad need tagasi. Nobelist kirjutas, et ametnikel ei ole piisavat ajalootundmist ega arusaamist majandusest. Ta taunib, et komisjonis pole samas kombeks vigu omaks võtta ja tunnistada. Aasta aastalt korrutatakse laua taga samu vormeleid, rüübates peale pudelisse villitud vett. Ei ole ka kedagi, kes pidevalt eksimustele osutaks.

„Meie, kes me oleme väljaspool, peame kõik tegema, et sellest kookonist läbi murda – ja naeruvääristamine on kindlasti siinkohal sobilik tehnika,“ nendib Krugman tänases postituses.

Samas rõhutab nobelist, et ei ründa Rehni sugugi isiklikult pinnalt, vaid argumentidega.

„Ma ei ole kunagi väitnud, et hr Rehni ema oli hamster või et tema isa lõhnas leedrimarjade järgi. Ma juhtisin tähelepanu, et ta on lubanud kärpekuurist häid tulemusi juba aastaid, muutmata oma retoorikat kasvõi grammi võrra, hoolimata järjest kasvavast tööpuudusest. Ning et vastuseks uuringutele, mis viitavad kärpemeetmete suuremale negatiivsele mõjule kui ta ise ja ta kolleegid on lubanud, kaebas ta, et sellised uuringud õõnestavad usaldust,“ kirjutab Krugman.

Asi on aga naljast kaugel. „Euroopa majandus on kohutavas olukorras ja nii järjest enam ka Euroopa poliitiline projekt. Te ehk arvate, et eurokraadid muretsevad peamiselt selle reaalsuse pärast. Eksite, nende peamine mure on kaitsta oma väärikust teravakeelsete ökonomistide eest,“ nõelab Krugman.

Krugmani postitused on vallandanud krõbeda vasturünnaku Euroopa Komisjoni ametnike sotsiaalmeedia kanalites.