Teeme kompetentsipõhise palgainfo kättesaadavaks

See võimalus on märkamatult sündinud e-riigi arengu käigus ning seda toetab pidevalt avatumaks muutuv inforuum. Inimesed on üha enam harjunud info lihtsa kättesaadavusega ning selle põhjal kiire otsustamisega. Kui internetipõhised eluloo ja töökuulutuste keskkonnad välja arvata, järgib meie tööturg sajandivanuseid reegleid. On aeg neid reegleid muuta.

Kui jälgite töökuulutusi, veendute kiiresti, et tööle kandideerimise kõige olulisem osa on esitada oma CV ehk elulookirjeldus. See on turul läbiv nähtus. Tööjõu turuhind on kiivalt hoitud saladus, millelt kergitavad vaid pisut loori kallid ja vähetuntud palgauuringud. Liiatigi ei ole ükski tehtavatest palgauuringutest kompetentsipõhine, vaid kirjeldab palgatasemeid ametikohtade järgi.

Kaardistame kompetentsid ja nende turuhinna. Pakun lihtsa võtte, kuidas tööturu kompetentsivajadusi reaalajas mõõta. Seome omavahel kaks infovoogu – turul makstavad töötasud ja inimeste kompetentsid. Küsime, kui palju tööandjad reaalselt ühe või teise kompetentsiprofiili eest maksavad. See on kompetentside turuhind. Turumajandusele omaselt eeldame, et kõrgema hinnaga kompetentside järele on suurem nõudlus – järelikult tuleb neid kompetentse juurde toota.

Kujutage ennast töövõtja olukorda, kellele pakutakse vastutasuks oma kompetentsiprofiili määratlemise eest mingit hüvet. Kõige lihtsam on pakkuda rahalist hüvet – see on lihtne, arusaadav ja enamikku motiveeriv. Oletame, et iga inimene, kes määratleb oma kompetentsiprofiili etteantud standardite järgi, saab riigilt täiendava maksusoodustuse. Näiteks saab ta igal aastal pisut suurema tulumaksutagastuse. Eeldades, et selline motivaator töötab, siis on meil paari aastaga olemas põhjalik enesehindamisel põhinev kaardistus Eesti tööjõu kompetentsidest. Kuid sellest üksi ei piisa.

Riigil, õigemini rahandusministeeriumil on suurepärane ülevaade makstavatest töötasudest – deklareerime neid kõik usinalt iga kuu ja iga aasta. Järelikult on meil tasuinfo juba olemas.

Kui meil on olemas tasuinfo ja kompetentside kaardistus, jääb üle need kaks omavahel siduda. Teisisõnu, iga inimese kompetentsiprofiili taga oleks tema n-ö hinnasilt. Idee saab teostada, luues e-maksuametisse vabatahtliku võimaluse määratleda deklareerija kompetentsiprofiil. Kompetentsiprofiilid (kutsestandardid) on suures osas juba olemas. Need on koostanud kutsekoda koostöös tööandjatega. Vastutasuks saab deklareerija näiteks 20eurose täiendava tulumaksutagastuse. Protsess on deklareerija jaoks nii huvitav kui ka tasuv. Olemegi sidunud kaks infovoogu.

Nüüd jääb üle veel info avalikustada. NB! Ma ei räägi palkade avalikustamisest! Privaatsus säilib. Iga inimene näeb süsteemis endiselt ainult enda andmeid, kuid kõigile on kättesaadav ka kogutud andmete põhjal koostatud statistika.

Saaksime kompetentsipõhise palgauuringu n-ö peo peale. Lihtsalt ja eraldi vaeva nägemata. Omades kõigile turuosalistele kättesaadavat kompetentsipõhist palgainfot ja seda infot õigesti kasutades võime esile kutsuda mitmesuguseid positiivseid protsesse.

Esiteks, kuna meie ees on selge seos kompetentside ja töötasu (turuhinna) vahel, liigub mõtlemine tööturul kompetentsipõhisuse suunas. Töövõtjatel tekib võimalus oma turuväärtust ja arenguvajadusi analüüsida ning motivatsioon ennast arendada. Tööandjate ülesandepüstitused muutuvad läbimõeldumaks ja täpsemaks.

Teiseks, kui tööandjad koostavad ametikirjeldusi ja töökuulutusi kompetentsipõhiselt, siis leiavad töövõtjad kiiremini tee sobivate tööandjate ja töökohtade juurde. See tähendab sinna, kus nad tõenäoliselt kõige suuremat lisaväärtust loovad. Suureneb kogu tööturu efektiivsus.

Kõige olulisem on tööturu läbipaistvus. Mida suurem on läbipaistvus ja mida kiiremini liigub turul info, seda selgemad on arenguvajadused ja seda kiiremini leiavad töötajad endale väärilise töö ning tööandjad väärilise töötaja. Suureneb tööandjate motivatsioon arendada oma inimesi eesmärgistatult ning kujundada vääriline töökeskkond ning tasusüsteem. Töötajatel tekib arusaam enesearendamise vajadustest ja kujuneb adekvaatne arusaam enda väärtusest. Kokkuvõttes võidavad nii töövõtjad kui ka tööandjad ning Eesti riigi majandus ja konkurentsivõime tervikuna.

Artikkel ilmub EMT, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki ja Äripäeva arvamuskonkursil “Edukas Eesti”.