Sularahamaks lõpetaks pettused

Eesti on üritanud e-lahendustega teistest riikidest eristuda ja selles kontekstis oleks maksimaalses ulatuses digitaalsele rahale üleminek asjade loogiline jätk. Interneti levik on meil hea, inimesed on harjunud kaardiga maksma ja pangas elektrooniliselt asju ajama, midagi kaelamurdvat pole.

Sularahamaks. Ettepanek oleks seadustega luua olukord kus elektroonilise rahaga (kaardimaksed, ülekanded) sooritatud tehingud oleksid kõigile tasuta. Sularahas arveldamine samas jälle kallis.

Sularahale tuleks kehtestada nt kõrgem käibemaksumäär või maksustada raha väljavõtmine. Täpne maksustamisviis olgu vähest lisabürokraatiat tekitav, kuid samas raskesti välditav. Lahendamist vajaksid mõned tehnilised nüansid, nt mis saab suurema internetikatkestuse korral, aga midagi võimatut selles vast pole.

Sellise reformi ühe plussina paraneks oluliselt konkurents Eestis tegutsevate firmade vahel. Kuna sularahas ja makse maksmata oleks majanduslikult liiga kulukas tegutseda, kaoksid koos petturitega ära ka turumoonutused.

Töötajatele oleks keeruline ümbrikupalka maksta. Kuna varimajandus tõmbaks oluliselt koomale, suureneks maksulaekumine ühtegi teist maksu oluliselt tõstmata. Elektroonilise arveldamisega väheneks oluliselt korruptsioon ja paraneks ärikeskkond, tuues kaasa välisinvesteeringute suurema sissevoolu. Kes ei tahaks äri teha riigis, kus ainsana maailmas ka tegelikult konkurents toimib peaaegu ilma turumoonutusteta.

Petturid vahele. Maksuametil oleks võimalik väga lihtsalt võtta vahele inimesed või ettevõtted, kes maksude maksmisest kõrvale hoiavad.

Kaoks ära ka kallid teenustasud, mida pangad küsivad. Kui riik korraldab teatud ajavahemikele rahvusvahelise konkursi teenusepakkuja leidmiseks, kes tagaks tasuta internetipanga koos tasuta kaardimaksetega, siis saaks kohe kindlasti kõik kulud oluliselt allapoole tuua, sest suurema mahu korral suureneks automaatselt ka kuluefektiivsus.

Artikkel ilmub EMT, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki ja Äripäeva arvamuskonkursi “Edukas Eesti” raames.