Suurtööandjate salaliidul tuleb jõulisemalt avaneda

Tööandjaid alates 2004. aastast juhtinud Standardi juhatuse esimees Enn Veskimägi (65) jäi seekord võimuvõitluses väärikale teisele kohale. Samas jääb tema peamise teenena kirja tõhus võitlus ametiühingute palgasurvega, mis aitas Eesti ettevõtjatel ja ühiskonnal tervikuna majanduskriisist võitjana välja tulla.

Pime klubi.  Veskimägi poolt jäi kahjuks, et mitte öelda sihilikult, kasutamata võimalus, mille nüüd saab NG Investeeringute suuromanik ja Eesti Energia nõukogu esimees Jüri Käo – muuta keskliit kinnisest ja poolsalaja tegutsevast riigikapitalistide ja suurettevõtjate klubist avatud ühiskonnas oluliseks arvamuskujundajaks. Ühenduseks, mille juht saab oma sõnavõttudes esindada tööandjat ja rääkida tema huvide eest – mitte ainult seadusest tuleneva õigusega, vaid olles selle õiguse ka oma avalikkusele läbinähtava tegevusega välja teeninud.

Ajakirjanikke Toompeal Tööandjate Majas toimuvate valimiste juurde ei lubatud. Ka sõelale jäänud juhikandidaatidest ei soovinud keskliidu volikogu liikmed enne valimispäeva täpsemalt rääkida. Rääkimata sellest, kas valimistel võistles ainult väike salastatud arv mehi (tõsi, volikogu 30 liikme seas on ka kolm naist), või mõned üksikud kandidaatide valimislubadused või ka põhjalikumad valimisprogrammid.

Valimisi ümbritsev saladusloor polnud loomulikult erand, vaid reeglipärane asjade käik. Enamik keskliidus toimuvaid sisulisi arutelusid ja otsuseid pole siiani avalikkuseni jõudnud, aeg-ajalt siiski ilmuvad programmdokumendid on aga enamasti olnud üldsõnalised ja sageli lausa vastuolus keskliidu enda riigiettevõtetest suurliikmete samaaegse tegevusega.

Paberil hea. Keskliidu volikogu koostab näiteks iga nelja aasta tagant erinevates eluvaldkondades tööandjate seisukohti kajastavaid manifeste, millega soovitakse “algatada avalik diskussioon riigis lahendust vajavate probleemide üle”.

Näiteks kirjutab praegu kehtiv “Tööandjate manifest 2011–2015”, et Eesti valitsemissektori kogukulutuste tase suhtena SKPsse peab olema eurotsooni riikide kolme kõige madalama näitaja hulgas.

Sama tööandjate manifesti soovitus kehtib ka maksukoormuse ja riigivõla taseme kohta. Manifest märgib, et on vaja riigiasutuste ja riigiametnike arvu vähendada ning peaks toimuma avalike teenistujate rotatsioon riigiametite vahel ning riigiametite ja erasektori vahel.

Äripäev nõustub täielikult nende soovitustega ja soovib nii Jüri Käole kui ka tööandjate keskliidu volikogus esindatud Eesti Energiale jt suurtele riigiettevõtetele edu omaenda manifestis lubatule tõhusamalt õla alla panemisel. Toimetus jääb äraootavalt optimistlikuks, kuna siiani on need soovitused – v.a kiiduväärt erandina madal riigivõla tase – jäänud kahjuks ainult paberile.

Eesti ettevõtluse konkurentsivõime arengukava peaks Äripäeva arvates sündima erakondade, ministeeriumide ja riigiettevõtete üleses arutelus. Oma juhtiv ja nähtav roll peaks selles olema just tööandjate keskliidul, Arengufondil ja teistel ettevõtlusorganisatsioonidel.