Eesti eluruumi keskmine pind on kasvanud

Loendatud 657 791 elamiseks kasutatavast ruumist olid 98,8% (649 746) tavaeluruumid (korter, eramu, ridaelamu- ja paarismajaboks), 1,1% püsielanikega ühiselamutoad või muud majutusruumid ning 0,2% elamiseks kasutatavad mitteeluruumid. Võrreldes 2000. aastal toimunud rahvaloendusega on tavaeluruumide arv Eestis kasvanud 32 347 eluruumi ehk 5,2% võrra.

Tavaeluruumidest on asustatud 544 967 (83,9% tavaeluruumidest) ning püsielaniketa 93 442. Asustatud tavaeluruumide osatähtsus on kahe loenduse vahelisel ajal vähenenud, 2000. aastal oli asustatud 87,1% tavaeluruumidest.

Hooneid, kus asuvad tavaeluruumid, oli 2011. aasta loenduse andmetel 215 620, neist korterelamuid 23 616, ühepereelamuid 178 069, muid väikeelamuid (ridaelamud, paariselamud) 13 146 ja korteritega mitteelamuid 789. Tavaeluruumidega hoonete arv suurenes võrreldes 2000. aasta rahvaloendusega ligikaudu 9,1%. Tavaeluruumidest 68,8% asub korterelamutes, 31% väikeelamutes ja 0,2% korteritega mitteelamutes.

Eesti elanikele kuulub 93,4% tavaeluruumidest, välisriigi elanikud 2,3%, riigile ja kohalikule omavalitsusele 1,8%.

Asustatud tavaeluruumi keskmine pind elaniku kohta oli 30,5 m2, eelmisel loendusel 24 m2. Kõigis Eesti maakondades on võrreldes eelmise loendusega keskmine pind elaniku kohta suurenenud.

Asustatud tavaeluruumis oli keskmiselt 1,24 tuba elaniku kohta, 2000. aasta loendusel 1,06. Korterelamutes on enim 40–49 m2 suuruseid kahetoalisi ning 60–79 m2 suuruseid kolmetoalisi kortereid. Ühepereelamutes ja muudes väikeelamutes elatakse peamiselt nelja või enama toaga vähemalt 100 m2 eluruumis.