Mida oled Sina täna teinud Eesti jõukuse kasvatamiseks?

Välisinvesteeringutest ja ka välismaisest oskustööjõust on räägitud palju – õigusega, sest need on head võimalused Eestisse täiendavat raha ja uusi ideid sisse tuua. Kuid ärgem unustagem samas omaenda kodumaist ressurssi.

Raha armastab ideid. Kui Eesti kapital investeerib välismaale, nähes siinsete heade ideede realiseerimisvõimalusi suuremal turul, siis on see loomulikult hea. Kui välispangad viivad raha vaikselt Eestist ära, et seda mujal paremini rakendada, on see küll meile ebasoodne, kuid raha peremehe vaatevinklist mõistetav käitumine. Kuid kui raha voolab Eestist välismaale seetõttu, et siin ei nähta häid ideid või puudub usaldusväärne ettevõtluskeskkond, on asi halb. Kui ettevõtlike eestlaste ajudes lahkuvad välismaale ka head ideed, kuna neile pole kodumaal piisavalt häid rakendusvõimalusi, siis on see suisa kurjast.

Kuigi Eesti majandus näitas eelmisel aastal oodatust kiiremat, enam kui 3protsendist majanduskasvu, toimus see peamiselt sisenõudluse toel. Rõõmustada väga ei tasu, sest Eesti majandus ei kasva oma võimete kohaselt ja küsimus ei ole mitte üksnes selles, et suur osa meie põhilisest müügiturust on raskustes.

Kodumaiste ideede ja tööjõu pakkumise vähenemine ning tugevnev välismaine konkurents tähendab, et ettevõtted peaks oluliselt enam tegelema nii oma tootmisprotsessi tõhustamise kui ka tarbijale pakutavate teenuste lisaväärtuse tõstmisega. Kuid väiksel või keskmisel ettevõttel pole selleks piisavalt raha, sest välispangad eelistavad investeerimisele Eestist praegu raha välja viia ning riik ei saa ega tohigi kogu erainvesteerimistegevust enda peale võtta. Selle tulemusel ähvardab suurem osa ideid jäädagi järele proovimata.

Ideest tarbimiseni. Kuidas sellest surnud ringist välja tulla? Tuleb hoida ja juurde tuua ideid. Kui ettevõttel on valida, kas palgata tippjuhi või spetsialisti kohale kedagi kodumaalt või piiri tagant, siis tuleb eelistada uute inimeste ja uute ideede maaletoomist. Kiiduväärne näide on Eesti idufirma ZeroTurnaround, kes äsja koos teise tarkvarafirma ostuga tõi Eestisse kaks taani tippinseneri.

Kui riigiasutusel, näiteks EASil, on valida, kas koondada oma ridu ja anda niiviisi heade ideedega inimestele rohkem võimalusi erasektorisse siirdudes ettevõtluse arendamisele oma õlg alla panna või vastupidi, värvata kedagi erasektorist maksumaksja palgale juurde – siis parem samm on ikka see, mis toob juurde, mitte ei võta ära ideid kodumaisest ettevõtlusest. Kui kogenud väliseesti taustaga ettevõtjal ja pangajuhil on valida, kas jätkata siin, tuues uusi ideid ja uut usaldust Eesti poliitikasse, või siirduda välismaale pensionipõlve pidama, siis Äripäeva toimetusel ja lugejatelgi ei tohiks olla vähimatki kahtlust, milline on Eesti majandusele parem valik.

Selleks, et raha hakkaks majanduses rohkem ringi käima, oleks liiga triviaalne kutsuda tarbijaid üles vähendama oma hoiuseid, vähem säästma ja rohkem, eelistatult eestimaist kaupa tarbima. Pigem on see üleskutse ettevõtjatele: kasutage oma ideid, värvake arukaid inimesi ning makske kõrgemat tasu heade ideedega töötajatele, sest häid ideid läheb vaja, et saaks Eesti tarbijale müüa kõrgema kasumlikkusega, kvaliteetsemaid, usaldusväärsemaid ja – ütlematagi selge – kodumaiseid tooteid ja teenuseid. Ideid, usaldust ja raha on vaja, et rattad läheks kiiremini käima.