Maksuparadiisid rebitakse avalikkuse ette

Rahvusvaheline uurivate ajakirjanike ühendus ehk The International Consortium of Investigative Journalists (ICIJ) on enda käsutusse saanud üle 2,5 miljoni andmefaili, mis puudutavad ettevõtteid, mille asukoht on mõni maksuparadiisina tuntud piirkond. Andmed on seotud enam kui 120 000 firma või fondiga, mis registreeritud näiteks Briti Neitsisaartel Kariibi meres, Cooki saartel Vaikses ookeanis või mujal tuntud offshore-piirkonnas.

Erakordne materjal. See on erakordne materjal, sest tavaolukorras ja ametlikke kanaleid pidi pole sellistest piirkondadest mõne firma tehingute ja omanike kohta info hankimine võimalik. Selline varjatud omanike süsteem võimaldab peita näiteks korruptiivsel teel saadud tulu või pesta kuri­tegelikku raha. Loomulikult kasutatakse maksuparadiise ka maksukoormuse vähendamiseks, mille puhul on tihti samuti tegemist seaduslikkuse piiri peal tegutsemisega.

Triljonid peidus. ICIJ valduses olevat mahukat materjali töötas läbi 86 ajakirjanikku 46 riigist. Organisatsioon teeb koostööd väljaannetega Suur­britannias, Saksamaal, Prantsusmaal, Kanadas, Ameerika Ühendriikides jm. Kokku on neil 31 meediapartnerit. Materjalid sisaldavad rahaülekandeid, firmade asutamiskuupäevi ja seda, kellega ettevõtted seotud on. Seni avaldatust on näha, et maksuparadiiside kasutamine on ülemaailmne trend. ICIJ teatel leidub nimekirjas poliitikuid, arste, sõjaväelasi, advokaatet, riigifirmade juhte ja ärimehi nii Ühendriikidest, Kreekast, Venemaalt kui ka paljudest teistest riikidest. Selle kõrval on näiteks rahvusvahelise relvaäriga seotud ettevõtteid või laiaulatuslike finantspettuste korraldajaid.

Peamiste avastustena on ICIJ oma teates välja toonud, et riigiametnikud näiteks Venemaalt, Kanadast, Aserbaidžaanist, Mongooliast, Pakistanist jm kasutavad salajasi ettevõtteid ja pangakontosid. Maailma superrikkad kasutavad offshore­skeeme, mis võimaldavad neil nii omada näiteks maju, jahte, kunsti ja muid varasid ning saada seeläbi maksusoodustust ja nautida anonüümsust. Süsteemi aitavad üleval hoida maailma suurpangad, näiteks UBS, Deutsche Bank ja Credit Suisse’i privaatpanganduse haru Clariden, kes oma kliente igati abistavad.

Rahvusvahelise konsultatsiooni- ja uuringufirma McKinsay & Company endise peaanalüütiku James S. Henry uuring arvestab maksuparadiisidesse peidetud vara väärtuseks 16,8 kuni 24,6 triljonit eurot. Seda on rohkem kui USA ja Jaapani SKP kahe peale kokku ja see on umbes kolmandik kogu maailma rikkusest. Arvestuslikult liigub läbi maksuparadiiside ka pool kogu maailma kaubandusest.

Gruusia peaminister, Aserbaidžaani president. ICIJ lehel on seni avaldatud infot mitme prominentse isiku kohta. Näiteks oli Gruusia peaminister ja rikkaim inimene Bidzina Ivanishvili ühe Briti Neitsisaarte ettevõtte juhtkonnas veel 2006. aastal. Praegu vastas ta ajakirjanikele, et ei ole selle ettevõttega enam seotud ega pea oma deklaratsioonis seda enam näitama.

Aserbaidžaani president Ilham Alijev ja tema abikaasa ning tütred on olnud seotud mitme Briti Neitsisaartel registreeritud ettevõttega. Selgitusi Alijev ajakirjanikele nende firmade kohta ei andnud, kuid ütles hiljem ametlikus teates, et tütred on täiskasvanud ja võivad äriga tegeleda. Andmed tema enda seotuse kohta pärinevad juba 10 aasta tagusest ajast ja selle kohta pole ta kommentaari andnud.

Mongoolia endine rahandusminister, praegune asespiiker Bayartsogt Sangajav kontrollib samuti ühe Briti Neitsisaartele registreeritud firma tegevust, millel oli salakonto ühes Šveitsi pangas. Sangajav vastas ajakirjanikele, et tema ja paar sõpra lõid firma väärtpaberitega kauplemiseks. Ta ütles ka, et oleks pidanud ettevõtte märkima oma ametlikku deklaratsiooni ja kaalub oma kohalt taandumist.

Näiteid ka Eestist. Eestiga seotud infot ICIJ avaldanud ei ole, ent see ei tähenda, et siinmail sellised skeemid tundmatud oleks. Näiteks kirjutas reedene Äripäev Tallinna linnapea Edgar Savisaarega seostatavatest rahatehingutest läbi Šveitsi, Panama ja Briti Neitsisaarte. Tehinguid uurib Eestis prokuratuur. Savisaarega on seotud Šveitsis asuv nn perekonnafond, mille kontolt pärit rahaga maksis linnapea mõni aasta tagasi oma isikliku võla. Uurijate hinnangul võib Savisaare Šveitsi fondi pangakonto olla seotud mitte maailmavaate toetamiseks raha kogumisega, nagu Savisaar ise väitnud, vaid tipp-poliitikule meelehea maksmisega. Näiteks on fondi raha kandnud ettevõtja ja Savisaare sõber Alexander Kofkin, kel on Tallinna linnas ka ärihuvid.

Offshore-piirkondade kaudu käib maailmas ka näiteks kütuseäri ja avaldatavad materjalid võivad seetõttu heita valgust Eesti transiidiäri telgitagustele ning minevikutehingutele.

Pärast esimeste materjalide avalikustamist ICIJ kodulehel tabas organisatsiooni küsimustetulv ajakirjanikelt üle maailma, kes sooviksid nende käsutuses oleva infoga tutvuda. ICIJ loodab materjalid avalikuks teha mõne nädala jooksul.

 

Mõni näide paljastustest

VenemaaOlga Šuvalova, Venemaa asepeaministri Igor Šuvalovi abikaasa. Šuvalova on alates 2007. aastast olnud seotud mitme Briti Neitsisaartel tegutseva ettevõttega. Ehkki neid ettevõtteid on seostatud tema abikaasaga, on asepeaminister oma seost eitanud. Ajakirjanike kommentaaripalvele ei vastanud.Valeri Golubev, riikliku gaasi­gigandi Gazprom asejuht; Boris Paikin, Gazpromi tütarfirma Gazprom Sotsinvest juht. Omasid 2008. aastal üht Briti Neitsisaarte ettevõtet. Ettevõte likvideeriti samal aastal. Ajakirjanike kommentaaripalvele ei vastanud.

PrantsusmaaJean-Jacques Augier, Prantsusmaa presidendi Francois Hollande’i laekur. Osanik kahes Kaimanisaartele registreeritud firmas. Augier kinnitas, et faktid peavad paika, ja lisas, et tema tegevus on olnud seaduslik. Samuti soovitas ta panna selle oma “seiklusliku” iseloomu arvele. President Hollande ütles, et pole olnud sellest teadlik ja sellise tegevuse seaduslikkust peab hindama maksuamet.Jerome Cahuzac, Prantsusmaa eelarveminister astus alles mõni nädal tagasi. Oli sunnitud tunnistama deklareerimata vahendite hoidmist Šveitsis asuval pangakontol, mille viis hiljem üle Hongkongi.