Miks armastab Edgar Savisaar Šveitsi ja uisutamist?

Ajakirjanik Koit Brinkmann tugines oma artiklis Šveitsi kriminaalkohtu mullusele otsusele, mis on kohturegistris avalik. Otsusest selgub, et Savisaarega seostatava ja Šveitsi pangakontol oleva rahaga võidi 2009. aastal tasuda Savisaare 173 550eurone võlg. Samuti on pangakontol olnud 470 000 eurot, mis 2011 veebruaris sooviti sularahas välja võtta ja pidi ühe versiooni kohaselt minema erakonna rahastamiseks.

Savisaar väitis eemisel reedel, et tal ei ole mingeid kontosid Šveitsi pankades. Savisaare selgituse kohaselt tegutseb Šveitsis Arsai Investmenti nimeline fond, mis toetab tsentristliku maailmavaate tutvustamist ja on aidanud kirjastada Savisaare viimast raamatut. Savisaare sõnul asutasid Šveitsi Arsai fondi ettevõtja Alexander Kofkin ja teised Eesti sõbrad juba 1997. aastal. Samas on Savisaar jätnud mitmele olulisele küsimusele vastamata. Šveitsis toimunu avalikustamine ja maksimaalne läbipaistvus aitavad vältida olukorda, et Savisaare kohta ilmuvad ebaõiged andmed.

On kolm teemat, mille kohta peab Savisaar selgitusi jagama.  Esiteks tuleb avalikustada info salapärase Šveitsi fondi kohta. Kes on fondi asutajad? Kust laekusid fondi summad ning kui suured need olid? Milliseid väljamakseid on tehtud, millal ja kellele? Kui tegemist on Savisaare sõnu kasutades Eesti sõprade asutatud fondiga, mille eesmärk on tutvustada tsentristlikku maailmavaadet ja kirjastada raamatuid, siis ei tohiks finantsaruannete avalikustamine olla keeruline ja kellegi huvisid riivav. Üllatav on, et Keskerakonna juhatuse liikmed ei tea sellisest fondist midagi.

Teine oluline küsimuste ring on seotud faktiga, et Savisaarega seostatavat fondi nimetatakse Šveitsi kohtuotsuses perefondiks või peresihtkapitaliks. Šveitsi uuriva ajakirjaniku Sylvain Bessoni sõnul kasutavad perefondi enamasti jõukad perekonnad, kes soovivad raha koguda näiteks laste õpinguteks. Fondi osanikud saavad olla pereliikmed, kuid andmed osanike kohta ei kajastu avalikes registrites. Tekib küsimus, kes on need pereliikmed, kes saavad fondi vahendeid kasutada, ning miks sellisest fondist kavatseti toetada erakonda ja maksti Savisaare võlad.

Kolmas teemaring puudutab Savisaarega seotud imelikke tehinguid. 2009. aastal sõlmis Savisaar laenulepingu Panamal registreeritud firmaga, mida esindas üks Liechtensteini advokaat. Seni on Savisaar jätnud vastamata küsimustele, kuidas ta laenuandjani jõudis ja miks oli vaja kasutada Panamal registreeritud offshore-firma teenuseid. Reedene Äripäev pakkus välja ühe selgituse. Panama firmaga sõlmiti laenuleping selleks, et varjata Šveitsis olevate summade kasutamist. Savisaar ise pole seda väidet kommenteerinud.

Kummaline majatehing. Panama firmaga seotud laen pole ainus hämar seik Savisaare rahaasjades. Savisaar müüs aastaid tagasi 3 miljoni krooni eest Nõmmel asuva eramu, kus ta koos Vilja Savisaarega elas. See müügitehing pälvis toona meedias palju tähelepanu. Kuigi perekond Savisaar müüs Nõmme maja maha, jäid nad sellesse edasi elama. Maja ostu finantseeris ettevõte, mille ainsaks kontaktiks oli Zürichis asuv postkast. Savisaar sai maja müügist teenitud rahaga maksta võla ning mõni aasta hiljem liikus kinnisvara tagasi Vilja Savisaare nimele. Nüüd avalikuks saanud Šveitsi kohtudokumentide valguses tekib kahtlus, et selle tehingu eesmärk võis samuti olla Šveitsis olevate vahendite legaliseerimine.

Savisaare ja Šveitsi seoste uurimine võib selgitada veel üht Savisaarega seotud fakti. Edgar Savisaar on aastaid olnud Eesti Uisuliidu president. Kohaliku uisuliidu juhatusse kuulub ka ettevõtja Alexander Kofkin, kes on Savisaarega seostatud fondi teinud rahaülekandeid. Rahvusvahelise

Uisuliidu peakorter asub Šveitsis. Pakun välja ühe hüpoteesi. Savisaare uisulembuse tegelik põhjus võis olla hoopis armumine Šveitsi pangandusreeglitesse. Uisuliidu eesotsas olles oli vajadusel lihtne põhjendada Šveitsi-reise, kui Šveitsis asuva fondiga oli vaja kohapeal toimetada või käia vaatamas, mis fondi kontodel toimub. Just see kattevari võis aga Savisaarele lõpuks saatuslikuks saada. Eesti uurijad algatasid kriminaalasja vahetult pärast seda, kui Savisaar käis Eesti Uisuliidu juhina 2011. aasta jaanuari lõpus Šveitsis toimunud iluuisutamise Euroopa meistrivõistlustel. Võimalik, et sellele spordivõistlusele oli komandeeritud ka mõni kaitsepolitsei töötaja.