Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- Sirje Rank
- 11. aprill 2013 kell 16:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Saksa firmad: oskajate põud saab Eestile piduriks
Eestis tegutsev itestra GMBH on Saksa IT firma, mis kibeleb laienema ja võiks Eestisse luua häid töökohti, kuid ei saa, sest pole vajaliku kaliibriga spetsialiste.
„Eestis on vaja drastilist koostöö paranemist tööandjate ja haridusasutuste vahel,“ ütles firma juht Joachim Raue, kelle sõnul vajab ettevõte vähemalt magistri- või doktorikraadiga spetsialiste. „Neid on raske leida.“See ei ole üksi kõrgete nõudmistega IT firma mure. Sobiva spetsialisti leidmine on suurim kitsaskoht ka teistele Eestis tegutsevatele Saksa ettevõtjatele. Sellest ka madal hinne Eesti kutseharidussüsteemile. Nii selgub täna avalikustatud Saksa-Balti kaubanduskoja küsitlusest, milles osales kokku 104 Balti riikides tegutsevat Saksa firmat.Lisaks rõhuasetusele haridusele leiab Raue, et kui Eesti tahab omale kvalifitseeritud noori spetsialiste, tuleb rohkem tähelepanu pöörata ka perede toetamisele. „Keskkond võiks olla peresõbralikum, eriti arvestades emigratsioonitrendi. Iga valitsus peaks rohkem pingutama kui praegu,“ ütles ta. Olukord, kus paljud pered on raskustes, maksab pikas perspektiivis kätte.Raue tunnistab, et talle meeldib Eestis puhkenud debatt riigikogulaste palgataseme üle. „Mulle meeldib see arutelu riigikogu liikmete palga üle. Seal on iva sees – vaadata, kuidas on teistes riikides suhtarv keskmisesse palka.“Ent on selge, et palkade tõstmiseks on vaja rohkem suuremat lisaväärtust tootvaid ettevõtteid. See on olnud Eesti valitsuse prioriteet juba enam kui kümme aastat ja seda fookust ei tohi kaotada, ütles Raue.Kuidas aga peaks Eesti ennast Saksa investorile reklaamima? Mida võiks esile tõsta peaminister Andrus Ansip, kes tuleval nädalal on töövisiidil Saksamaal ja kohtub ka Saksa ettevõtjatega?Eestil tuleks rõhutada Saksamaaga sarnaseid väärtusi – töökultuuri, täpsust. Ning kunagi ei tasu mainimata jätta Skype’i, mis kõnetab ka keskmist sakslast, kes pole Eestist kunagi midagi kuulnud. Äratundmine, et nii edukas ja tehnoloogiliselt arenenud asi tuleb Eestist, annab kohe suure usalduskrediidi. Seda üle korrata pole kunagi palju.Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Seotud lood
- Uudised
- Sirje Rank
Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
ÜROs küpseb plasti globaalselt piirav lepe, naftatööstus on tagajalgadel
ÜRO koguneb otsustavale kõnelusele plastreostuse ja plasti tootmise piiramiseks, kuid naftakeemia suurfirmad võitlevad vastu.
ÜRO koguneb otsustavale kõnelusele plastreostuse ja plasti tootmise piiramiseks, kuid naftakeemia suurfirmad võitlevad vastu.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Tartu ülikooli teadlased kaasasid pool miljonit vähiravi arendamiseks
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Maailmas pole sõjale veel nõnda palju kulutatud
Kaitsekulutused on kasvanud kogu maailmas üheksa aastat järjest, teatas Stockholmi rahuinstituut SIPRI iga-aastases raportis.
Kaitsekulutused on kasvanud kogu maailmas üheksa aastat järjest, teatas Stockholmi rahuinstituut SIPRI iga-aastases raportis.