18. aprill 2013 kell 21:00

Eestlased haaravad suure tüki Vilniuse äripinnaturust

Toomas Annuse suurosalusega E.L.L Kinnis­vara plaanib ehitada Vilniusesse neli büroohoonet kogupinnaga 44 000 ruutmeetrit, mis on võrdne kahe Tammsaare ärikeskuse ehk Eesti suurima büroohoonega.

Ettevõte veel investeeringu suurust ei avalikusta, aga Äripäeva hinnangul jääb see suurusjärku 44 miljonit eurot.

Hooned peaksid valmima kahe aastaga, kirjutas news2biz Lithuania. Pärast valmimist moodustavad hooned ligi kümnendiku kogu Vilniuse büroopinnast.

E.L.L. Kinnisvara juhatuse esimees Aldo Dapon lausus Äripäevale, et ettevõte on büroohooneid arendanud nii Tallinnas, Riias kui ka Vilniuses. Ta ütles, et news2bizi artiklis nimetatud neli büroohoonete arendusprojekti on E.L.L. Kinnisvara pika­ajaline portfell järgmise perioodi arendusteks Leedus.

Dapon ütles, et kui võrrelda Balti riikide pealinnade turuseisu, on kõige kehvem olukord Riias. “Seal ei soodusta madal üürihind ja suur vabade büroopindade arv uute projektide arendamist,” märkis ta. “Parem on seis Tallinnas ja Vilniuses, kuigi ka Vilniuse ärikinnisvara turg ei ole 2013. aastal aktiivselt kasvamas,” lausus Dapon.

Vilniuses on tema sõnul pakkumises rohkem B-klassi rendipindu, samas kui turul oleks nõudlust pigem A-klassi hoonete järele.

Narbuto meelitab hea piirkonnaga. Dapon ütles, et praegu tegeleb ettevõte esimese, 4900ruutmeetrise Narbuto büroohoonega. See asub Vilniuse ühes uuemas äri­piirkonnas. “Territoorium ühendab linna elamurajoone haldus-, äri- ja tööstuspiirkondadega. Sellele on hea ligipääs erinevatest linnaosadest,” märkis Dapon.

Ta lisas, et tegu on BREEAM-keskkonnastandarditele vastava projektiga (maailmas laialt kasutatav keskkonnamõju hindamise meetod – toim), mis on oluline lisaväärtus rahvusvahelistest ettevõtetest üürnike meelitamiseks.

Praegu on käsil Narbuto büroohoone projekteerimine. Läbirääkimisi rentnike leidmiseks plaanitakse alustada pärast ehitusprojekti valmimist sel sügisel.

Dapon ei avalikustanud ei Narbuto ega ka teiste büroohoonete investeeringu suurust, põhjendades, et lõplikku investeeringuotsust ei tehta enne, kui projekt on lõplik ja rentnikega eellepingute alusel täidetud.

Rääkida on põhjust vaid Vilniusest. Ärikinnis­vara vahenduse, investeeringute nõustamise ja hindamisega tegeleva Seven Real Estate Advisorsi Leedu piirkonna juht Laurynas Žilys tõdes, et Leedu büroohoonete turust rääkides saabki juttu teha ainult Vilniusest,  sest see on riigis kõige aktiivsem.

“Vilniuses on praegu olukord teistsugune, sest laieneb palju ettevõtteid. Paljud vahetavad oma vana kontori uue ja mugavama vastu. Lisaks hakkavad avaliku sektori ettevõtted tasapisi ärihoonetesse liikuma,” ütles Žilys.

Žilys märkis, et ettevõtjad tahavad  vanad kontorid moodsamate vastu vahetada, et kommunaalkuludelt säästa. “Vabu A-klassi büroohooneid ei ole praegu üldse. B-klassis on vaba pinda 10–15% ehk 30 000–40 000 ruutmeetri jagu,” lausus ta.

Investorid vaatavad tema hinnangul just Vilniuse poole. “Vilniuse jaoks on see aasta juba rekordaasta nii kinnisvarainvesteeringute kui ka -tehingute poolest. Ennustame, et aasta lõpuks suureneb tehingute arv veelgi,” lausus Žilys.

Turg täitub tõenäoliselt 2015. aastaks. Žilys hindas, et E.L.L. Kinnisvara 44 000 ruutmeetri suurune büroohoonete projekt on märkimisväärselt mahukas.

Peale eestlaste lisandub tema sõnul Leedu turule 2015. aastaks veel umbes viis projekti. “Üks neist on samuti hästi suur, 40 000 ruutmeetrit. See tuleb peatänavale ja selle ehitab Norra ette­võte. Teised on 8000–12 000ruutmeetrised ja neid ehitavad nii investeerimisfondid kui ka kohalikud ehitajad,” kirjeldas ta.

Samas märkis Žilys, et kinnisvarafirma hinnangul saab büroohoonete turg Vilniuses 2015. aastaks täis.   “Ilmselt kajastub see ka üürihindades ja üürnike liikumises,” lausus ta.

Praegu jäävad B-klassi büroopindade ruutmeetri hinnad Žilysi sõnul 8–10 euro vahemikku, samas kui A-klassi hinnad on 11,5–15 eurot ruutmeetri kohta.

Toomas Annus on Merko kaudu Leedu turul tegutsenud alates 1990. aastate teisest poolest, kui sinna mindi Hansapanga peakontorit ehitama.

Colliers: Leedu turg on ärkamas

Colliers Internationali konsultatsioonifirma partner Avo Rõõmussaar ütles, et Leedu turg on ärkamas ja ärikinnisvarasse investeerijate fookus liigub Eesti pealt Lätti ja Leetu.Ta tõi näiteks, et viimasel ajal on pilgu Läti ja Leedu poole pööranud E.L.L Kinnisvara, Eften Capital, Capten Mill, kes on seni palju Eestis tegutsenud. “Kui on palju raha ja kui tahta portfelli hajutada, ei saa jääda ühe riigi keskseks,” selgitas Rõõmussaar.Ta lisas, et alati on kõige lollikindlam teha äri pealinnas. “Seal on äri ja kapital ning on arusaadav, et see ei muutu väga,” ütles ta.Vilniuse büroopindade turg on tema sõnul umbes sama suur kui Tallinnas. E.L.L-i investeering moodustab turust 1/12. “Hinnanguliselt on see kaks Tammsaare ärikeskust. Kõlab väga suuremahuliselt,” märkis ta.

Avalik sektor hakkab toetama. Colliersi analüütik Maksim Golovko lisas, et vabade äripindade arv Leedus on pärast kriisi alates 2010. aasta teisest poolest üha vähenenud.Sealjuures on vabu pindu A-klassi hoonetes 15% vähem kui 2010. aasta alguses. Tema sõnul on Vilniuses suurte ehk ankurrentnike leidmine sama raske nagu meil siin Tallinnas.“Üks nõudluse ja seega ka arendustegevuste hooandja on avalik sektor, mis on hakanud vaatama kolimisvõimalusi ning pindu otsima,” märkis Golovko.

 

 

Kommentaar

Leedul läheb paremini

Jaano Vink, Nordeconi juhtMe ei ole küll E.L.L.-i konkurendid, sest nemad on arendajad, meie ehitajad.Selle aasta lõpuni ei ole naasmine välisturgudele osa Nordeconi strateegiast. Otsustasime 3–4 aastat tagasi, et ei sisene välisturgudele. Nüüd aga tundub, et majandusolukord Leedus paraneb, ja juhul, kui seal lähevad asjad tõesti paremini, mida ma ka loodan, siis miks mitte sinna minna. Kõige lihtsam on ju jälgida teisi Baltimaid. Tegeleme välisturgude küsimusega täpsemalt aasta lõpus.

Hetkel kuum