Tarand: komisjonide piinlik tõde

„See on see piinlik tõde, mida üritatakse varjata ja mille tõttu meile räägitakse, et see on nii keeruline ja seal on niisugused avalikkust mitte kannatavad nüansid, mille tõttu me ei saa isegi protokolle avaldada,“ rääkis Tarand, miks ei taheta riigikogu alaliste komisjonide tööd läbipaistvamaks muuta. „Mis juhtub, on see, et leiab tõendamist, et pool seltskonnast kas üldse ei käi tööl või ei tee tööd – ei oma arvamusi ega seisukohti nendes küsimustes, mida päevakorras käsitletakse.“

Tarandi hinnangul tuleks avaldada komisjonide istungite stenogrammid ning kanda nende tööd üle veebis, nii nagu tehakse riigikogu istungitega. Ta tõi võrdluseks Hollandi parlamendi, kus komisjonid töötavad rahva silme all.

„Hollandi parlamendihoones on tehtud selline töökorraldus, et fuajees, mis on rahvale vabalt juurdepääsetav, on klaassein, mille taga töötavad alalised komisjonid. Kes tahab, läheb ja vaatab, ilma et peaks enne käima komisjoni esimehe juures nillimas või luba hankimas,“ lausus Tarand. Ta märkis, et see on vaid tehniline korralduslik küsimus, kuidas siingi komisjonide tegevust sama avalikult näidata.

„Kui me lindudele ja loomadele paneme lakkamatult raadiosaatjaid ja kaameraid külge, siis miks me ei võiks ka komisjoni liikmete puhul sedasama meetodit rakendada. Ei ole ühtki head põhjust, miks ei võiks olla komisjonide tööst veebis online-ülekanded,“ leidis Tarand. „Edevamad inimesed hakkavad küll alguses sama totakaid sõnavõtte pidama, nagu nad suures saalis praegu peavad, aga see läheb üle, sest töö on töö ja lõpuks harjud ära kaamera kohalolekuga.“

Stenogrammide puhul pidas Tarand oluliseks seda, et seal on selgelt näha, kes midagi ütleb või küsib ning igaüks, kes arvab, et tal on oma nii-öelda esindus Toompeal, saab kogu aeg jälgida, kas tema saadik täidab antud lubadusi.

„Nad [komisjonides – toim.] väidavad, et askeldavad mingisuguste saladuste kallal, mis on puhas jama, sest kui on mingi konfidentsiaalne materjal, võib alati öelda, et nüüd on kinnine punkt ja lülitatakse kaamerad välja või jäetakse see osa stenografeerimata,“ märkis Tarand, kelle sõnul ei ole ühtegi seadusandlikku ega õiguslikku takistust sellele, et komisjonide töö avalikuks muuta. Ainsaks takistuseks pidas ta saadikute endi vastumeelsust: „See häirib kartellivõimu tegutsemist.“

Tarandi sõnul on praegu väga lihtne mõnel saadikul näiteks ettevõtjatele öelda, kuidas ta mõnes komisjonis nende õiguste eest võitles, kuigi reaalselt ei pruukinud ta kõnealusel koosolekul kohal ollagi. „Igasugune varjamine, salatsemine ja mittekontrollitavus suurendab muuhulgas ka korruptsioonivõimalusi. Näidaku, et seal käib aus töö - saavad ainult kiitust juurde,“ ütles ta.

Lõpuks märkis Tarand, et parlament on kõigis oma töövormides siiski avalik ning komisjonides enamasti valgustkartvaid asju ei aeta.

„Täitevvõimus on harusid ja organisatsioone, kus on piiratud juurdepääsuga informatsiooni, aga parlamendis sedasorti infot praktiliselt ei leidu ja selle kasutamiseks on niikuinii olemas omaette kord. Ainuke probleem, mis avalikkust ei kannata, ongi see, et suurel osal sellest seltskonnast puuduvad igasugused maailmavaated, arvamused, seisukohad ja üldse arusaamine asjast ning see on ainuke suur avalik saladus, mis meil on.“